neljapäev, 31. detsember 2009

Palju õnne klassiõde Katrinile!

Kallis klassiõde võttis ette suure asja ja kutsus päev enne oma sünnipäeva klassikokkutuleku kokku. Lahe, ma pole enamust niiiiii-niiiiii ammu näinud. Aga et Katrini sünnipäevani vaid loetud tunnid jäänud, ei saa ju kingituseta minna. Eelarvega on, khm-khm, nagu on, sestap tuli jälle kriidid välja võtta. Polegi seda nii ammu teinud. Valdavalt olen ma ikka suviseid merepilte kritseldanud, see vist ongi täiesti esimene talvine loojang merelahel. Ise jäin üsna rahule, aga pildistades asi küll hea välja ei tulnud (muide, originaalfoto on eelmises postituses). Tegelikult ongi pastellid tibake kaugemalt vaatamiseks ja sedasi lähivõttes ei saagi head nahka tulla. Ükskord avastasin veel, et näiteks loojangupilt tuleks panna sellisele seinale, kuhu talle paistab peale just mahe loojangukuma, siis on efekt kordades suurem.
Aga jah, selline ta siis välja tuli.
Palju õnne, kallis Katrin!
üks link Katrini loomingust

teisipäev, 29. detsember 2009

Tagasivaade pühadele.

Olid mõnusalt pikad ja lumised pühad. Veetsime need hästi koduselt ja mõnusalt. Suurem osa ajast saigi lihtsalt pere seltsis maha logeletud, telekat vahitud, magatud, arvuti- ja lauamänge mängitud. Aga natuke muid tegemisi mahtus ikka ka siia.
No tegelikult kuuse me tõime ikka paar päeva enne pühi ära, aga samasse mõnusasse pereseeriasse mahtus ta ikkagi. Mehed olid kahekesi saagidega ametis, naistele usaldati puu hoidmine. Ükspäev lahendasin keerulist puslet, et oleks midagi külla tulevate sugulaste kingikotti panna. Siin pildil on tubli pool puslest juba lahendatud. Peaks ütlema, et segi läks ta sekunditega! Aga lahenes poole tunniga või ehk aeglasemaltki, täpselt kella ei jälginud.
Kogu jõululaupäev kulus muidugi vaaritamisele. Isegi pasteeditegu jäi mul samasse hommikusse, sest eelmisel õhtul selgus, et olin poest või ostmata jätnud ja meie kohalik külapood oli õhtul 7st hommikul 10ni ligipääsmatu. Aga jõudsin ikka kogu kokkamisega enam-vähem "õigeks" ajaks valmis. Oh seda ägisemist pärast! Aga esimene püha õnnestus vanal rasval mööda saata, mõnus.
Kui sõbranna Triinu teisel pühal külla tuli, oli mul juba jälle tahtmist veidike kokkamisega möllata ja valik langes sellele. Kuna ma fileed suuremaks teha ei saanud, kui tema just seakese sees kasvanud oli ja teist ka kuskilt võtta polnud, siis tegin kartuligratäänikesi ja ploomikastet rohkem. Njämma oli, ehkki lapsed, rumalukesed, muidugi jälle pirtsutasid. Millal nad ükskord heast toidust lugu pidama hakkavad?
Proovisin ka taanlaste risalamande ehk õnnemandliga riisipudingu ära. Serveerisin teda küll kirsikastme asemel ploomikompotiga, aga vahe ei tohiks väga suur olla. Njah, jällegi läks nii, et vaid mina nautisin seda ja paar tükki sõid ikka mandlilootuses oma portsu ära, mõni aga keeldus suu sissegi võtmast. Proovi siis niimoodi põnevaid retsepte!
Enne ja pärast õigeid pühi sai ikka natuke jalga ka keerutatud.;o) Meie uus jõulukava meeldib mulle väga, aga eilsel peol sooviti hoopiski meie "nõukahõngulist" klassikat. Mis parata, kes maksab, tellib ka muusika.
Aga jah, mõnusad lumised pühad olid.
Kaunist aastavahetust kõigile! Ja igatahes lõppevast palju paremat uut aastat!

esmaspäev, 28. detsember 2009

Fotojaht: Kink.

Jäin seekord jahil osalemisega tibake hiljapeale, aga osalen siiski.

Ei teagi, kas suuremat rõõmu teevad kingid ise, või nende ootus ja jagamine. Minu pildiseeriast võib küll välja lugeda, et suurimat rõõmu pakkus väikestele just see päkapikuksolemine.
Jõuluvana kingikott.

neljapäev, 24. detsember 2009

pühapäev, 20. detsember 2009

Fotojaht: Väike ja punane.

Teadsin kohe, kui seekordne teema välja tuli, mida ma pildistada tahaksin. Kuna metsa kuuse järgi minek oli vaid ehku-plaanina alles tänases päevakavas, käisin eile siiski mööda tuba ringi ja proovisin pilidistada nii küünla-päkapikke kui punaseid jõulutulukesi, aga ükski polnud ikka "see". Nii ei panegi neid teisi siia üles, vaid ainult selle metsast üles leitud väikese ja punase. :o)
Häid peatselt saabuvaid pühi kõigile!

Teiste jahimeeste väike punane saak on siin.

teisipäev, 15. detsember 2009

Hmmm...

Väljas on peaaegu 15 kraadi külma ja mind hammustas vetsus sääsk. Igvesti vilgas kõrvalepõikaja ka veel, ei sugugi külmauimane.

laupäev, 12. detsember 2009

Palju õnne, Muhedik!

Soojust ja päikest Sulle sünnipäevaks!


PS. Ausalt öelda ma pole päris selgeks saanudki, kas see päev on täna või homme. Aga tegelikult võiks ju kogu nädalavahetus ilus olla ;o)

Lihtsalt.


Tegin täna lõpuks piparkoogitaigna valmis. Selleks lappasin oma isekirjutatud retseptikausta ja sealt vahelt hakkas näppu üks aastatetagune paberike, kus ühel pool oli tookordse ülemuse sünnipäevakoogi retsept, aga teisel pool hoopis teistsugune retsept ühelt tema õnnitluskaardilt. Nikerdasin natuke ja jäädvustasin selle ravimi ka oma virtuaalmaailma. Võtaks ta siis ka meid tabanud viirustõved nüüd ära!

reede, 11. detsember 2009

Fotojaht: (Auto)portree.

Fotojahi teemaks sedakorda (auto)portree. Ega siis midagi, panin lapse endast täpseimat autoportreed joonistama. Hiljem selgus, et pildile ronis veel üks tegelane portree jaoks poseerima. Sama lapse poolt esimeses klassis meisterdatud hampelmann nimelt.
Minu tööauto portree novembrialguse lumisest ööst.
Lõpuks veel Kehra jaamavaimu portree.
Suur portreenäitus.

esmaspäev, 7. detsember 2009

Palju õnne, Thela!

Roosilist pidupäeva!

Detsembriõied.

Ei, see postitus ei ole jõulutähtedest, amarüllistest, hüatsintidest või orhideedest, mis oleks ju eeldatavad detsembriõied. Mina käisin hoopis oma peenraid pildistamas.

Priimulad on viimasel ajal juba üsna tavalised talvised õitsejad. Teistel on üksikuid õiekesi, aga see puhmas on uhkelt ühtlase õieehtega kaetud.
Merikann aga on totaalne üllataja, teda ma küll talvel õitsemas näinud ei ole.
Sarvkannikesel on õied küll tibake longus, aga hästi rõõmsalt erksavärvilised.
Roosaõieline maasikas ei taha kuidagi ära lõpetada oma hooaega. Peaks ju juba aru saama, et tänavuseks aitab, sest viljuda pole tal juba kuid õnnestunud.
Mu ülihiline aster, kes tänavu ka õiteni jõudis, on muidu küll juba ära närbunud, aga oma üliharuldasi õiekesi säilitab viimse hingetõmbeni.
Ka kukeharja pealsed on juba üsna väsinud, kuid õitest võib siiski veel tiba värvi leida.
Vot nii! Kas meile ikka tuleb veel talv, või oleme sellest ilusast aastaajast jäädavalt ilma jäetud?

reede, 4. detsember 2009

Fotojaht: Ehted.

Mul on üks selline põnev ehtekorvike. Vaatame lähemalt, mis siit välja koorub. Palju laste poolt emadepäevaks tehtud kauneid ehteid. :o)
Cernitist ja naharibast:
Siidist:Cernitist ja puupärlitest:
Pärlitest ja nöörist:
Heegeldatud pusakee:
Ja lõpuks veel üks lõhnakotike:
Aga, et teema väljalaske aeg eeldab ka jõuluehteid, siis siin lausa kõlarijuhtmetäis erinevaid pühade-ehteid (valentinipäevast jõuludeni välja), ka laste kingitud või ise tehtud.
Jõuluootuse teevad säravamaks ka teised ehted.

neljapäev, 3. detsember 2009

Pudi-padi.

Mingi letargia on mind jälle tabanud. mitte midagi ei taha ega suuda teha. Siiski, kuna aias midagi teha pole (tänu pidevatele plusskraadidele ei saa isegi roose ja muud sisse pakkida), pusin juba mitmendat päeva aiakausta tegemise kallal. Kahjuks pole ma ühtegi oma aiasõprade päevikut lähemalt näinud ja pean ise välja nuputama, mida ja kuidas sinna kirja panna. Ja kõike 2-5 aasta tagust infot ei mäleta enam ja materjale ka alles pole. Noh, panen kirja, palju mäletan ja edaspidi siis saab ehk kõik kenasti kausta talletatud. Asi seegi ju. :o) Hästi vahva on sibul-lille kollaaže teha: kui kõik nimed ja sordikirjeldused nimekirja kantud, lõikan pakenditest õiepilte välja ja katsun ühe aastakäigu omad ühele paksemale A4-le kleepida, et see siis nimekirjade juurde kausta köita.
Teisipäeval oli mu emmel sünnipäev, aga külla saame talle alles täna õhtul. Meisterdasime pühapäeval lastega talle kingituse ka. Kui asi valmis sai, vaatasin, et tikandi värvid ja kirju kangas hästi kokku ei sobi, aga ühevärvilised kangad olid hoopis sobimatutes toonides. tumerohelisest oli alles ainult paar kitsast riba. :o( Ei olnud enam mahti ja viitsimist uut tikandit ka tegema hakata. Aga muidu oli väga vahva koos lastega seda nikerdada. 9se tütrega koos tikkisime, 7ne poja lõikas välja papiriba ja -rõngad, tütar ajas kangastesse krookniidid ja poja aitas rõnga peale asetada.
Üks paari nädala tagune roosiõieke ka. See sai naabrinaise sünnipäevakingipaki külge tehtud küll väga viimasel minutil. Kasutasin esimest korda oma akrüülvärve, mille Kadakalt sünnipäevaks sain. :o)