Kuninganna kook...

...ehk mandli-muretaignaga moosikook. Nimi pidi sellest tulema, et rootslased küpsetavad seda kuninganna nime kandva mustika-vaarikamoosiga. Meie tegime koduse vaarika-mustsõstramoosiga. Ja mandlid oid koorimata, sellepärast oli taigen kergelt pruunitäpiline. Aga maitset see ei rikkunud põrmugi. Kõigile meeldis.
Väikese Köögikata katsetus jälle. :o)

Fotojaht: Terav, torkiv.

Kui oled kuude kaupa ümaramate ja teravamate hangedega möllanud, pole mingi ime, kui lõpuks hakkab kurgus torkima. Siis tuleb appi võtta need:Heaks abiliseks on ka korralikud villased sokid, ehkki mõned neid torkivaks põlgavad.
Üks terav tegelane on meil veel. Kasvatab omale nõelu iga päevaga ikka juurde ja juurde, nii et silmad juba täiesti peidus.
Teiste teravad ja torkivad asjad.

Naeratava pähkli päev!

Vot siis, millest mu laps mind teavitas. :o))))

Mulle toovad need rõõmuraasud meelde ühed mu lemmikud - maiuspala kommid. Ohh, miks meil siin supermarketit pole. :o(

Kuku pikali.

Võtsin eile jälle fotoka kaasa, kui lund rookima läksin. Tegin uuesti pilti ka sellest, siin pildil eelmise nädala algul nii umbes 2-meetrisest hangest.Nüüdseks on see hang juba umbes 3-meetrine. Tuvastasin, et see jämedate okstega hargnemiskoht, mis alumisel pildil hange kohale sirutub, on ülemisel pildil puha pildi ülaservas. Tagatipuks on see hang nii kivikõva, et üle 40-kilosed koerad on rahulikult ilma sisse vajumata selle otsas merd uudistamas käinud. Ja see pole mingi rajalt kuhjatud vall, vaid puhas looduse kätetöö.
Kuuri nurga taga oli hangetipp aga niimoodi alla paindunud. Ava oli nii suur, et vabalt võis pea sinna sisse pista.
Meri on taas lahti ja eilses päikeses säras ta juba nii-nii kevadiselt siniselt. Mõnus.
Hommikul ärgates kostis väljast mõnusalt valjut ja mitmehäälset tihaste "tilksumist". :o)))
Ja täna oleks juba vabalt võinud lumememmesid teha. Paraku on minu memmetajad tõbised.
Homseks õhtupoolikuks lubab vihma. Linna soolastel tänavatel voolasid juba täna uhked porijõed. Auto näeb kohutav välja ja aknapesuvedelikku läks vist mitu liitrit. Siiani veel päris uputust ei ole. Aga kevad pole enam kaugel. :o)

Tulge marjule ;o)

Ehkki kadaka viljad on botaaniliselt käbid, teab rahvas neid siiski kadakamarjade nime all. Seega - tulge marjule!
Kui soovijaid on, võin õhtupoole siia lisada ka kadakamarjamarinaadi retsepti heeringa jaoks.

Kadakaheeringas.

8 heeringafileed
8 tl hakitud kadakamarju
2 suurt hakitud sibulat
2 hakitud kooreta sidrunit
4 cl džinni (võib ka rohkem)
Marinaad:
0,5-1 spl äädikat (30%)
4-8 dl vett
8 spl suhkrut
16 purustatud kadakamarja

Hoia heeringafileed 2 päeva esimeses segus. Siis sega marinaad ja kuumuta keemiseni. Jahuta. Lõika fileed õhukesteks ribadeks ja pane esimese seguga kihiti, vala üle marinaadiga. Võimalusel lase veel 2 päeva seista.

Väga maitsev ja omapärane "sakumm". Selle retsepti sain kunagi miljooon aastat tagasi, kui kokanduskursustel käisin. Juunika koolitus oli vist selle firma nimi. Aga nii palju, kui ma seda teinud ja pakkunud olen, on alati kõigile väga hästi maitsenud. Hoiatan ainult, et kui hakkate kadakamarju mingi masinaga purustama, on masina anumal pärast tugevad vaiguplekid peal, mida on praktiliselt võimatu maha saada.

Veel lumest...

...natuke ehmatamapanevaid numbreid meie tänavuse lumekihi kohta.

Noh, tööl sain ma täna kasvuhoone katuse jälle puhtamaks (seekord ukerdasin redeli asemel uhiuute räätsadega vanade lumekuhjade otsas, olin kohati räästast kõrgemgi), aga kodus on maja katus aina lume all ja mina sinna minna ka ei julge ega jaksa. Meil on kahekorruseline kortermaja lamedamapoolse viilkatusega. Ei teagi, mis saab sellest asjast.

Aga sula homseks ja nädalavahetuseks lubatakse ja muidugi jälle sadu. :oS Algul lund, siis lörtsi ja vihma. Ohjahh.

Ohjahh, ikka see lumi.

Nonii. Nüüd hakkab mul ka juba hing täis saama. Minu siiani väga usaldusväärne norrakate ilmajaam lubas mulle peale eilset hullu sadu, et lähema nädala jooksul tuleb veel vaid paar helvest paaril päeval. Tänane hommik oligi, nagu lubatud, kenasti päikeseline.
No ja mis hakkas pärastlõunal pihta? Loomulikult järjekordne pikk, tihe ja lai lumesadu. Taevas raskeid tinahalle pilvi täis. Kusjuures, ilmateade lubab mulle rõõmsalt ikka kuud pilveservast piiluma ja ei tibakestki sadu. Nad võiksid vähemasti käesoleva hetke ilma tõeseks ju korrigeerida.
Vallid teeservades on juba üüratud, mitu korda kõrgemad, kui sellel pildil, sest see sai tehtud esmaspäeva hommikul, enne eilset maratonlumesadu. Nüüd siis tuleb teda jälle juurde. Oeh. Meil siin on valdavalt liivapinnas, seega ma sulailmade saabudes väga hulle uputusi ei karda, kuigi esialgu läheb muidugi aega, kuni see külmunud pealmine pinnasekiht läbitavaks muutub. No ja kalavinskid, kummipüksid, paadid ja muu säärane on meil siin rannakülas üsna käepärast, kui lood tõesti hulluks peaks minema. Aga ikkagi - aitab juba!

Palju õnne, kallis Eesti!

Pidupäeva alustasime minu tehtud võileivatordi,
tüdrukute tehtud kirju koera ja
maasika-vahukoore magustoiduga. Algselt oli viimase asemele plaanitud küll maasikatarretis vahukoorega, aga olin eile peale suurt lumerookimist liiga läbi, et peale võileivatordi veel miskit teha.
Õhtupoole on veel plaanis lõheroog.Ilusat pidupäeva kõigile!

Fotojaht: Jää.

Ah jääd soovite - no seda jagub meiekandis küllaga. Nii jõel kui merel. Jägala joa pildid on tänasest, mere omad varasemast, kuskilt jaanuari algusest. Täna keerleb sel jääväljal selline lumemöll, et silm ei seleta juba poole meetri peale midagi.
Ja nii palju on neid pilte sellepärast, et mina olen kaalude tähtkujust ja kohe kuidagi ei suuda parimaid välja valida. Igal ju oma ilus või põnev nüanss. Kes ei viitsi kõike vaadata, kerigu kiiresti edasi. :o)

Jäine fotojahi maailm.

Kelle oma on hiir?

Tuisk.

Võtsin lumerookimisele fotoka kaasa ja tegin paar plõksu siit-sealt. Ilus oli! Ilusam, kui piltidel, seda va lund on ju nii raske pildistada, enamus pilte tulid üsna mõttetud valged väljad ainult.
Selle hange taga on pisike rannavärav. Peaks olema. Nõelterav tuisuvaal, taustal seesama kõrgeim hang.
Meri, selle vinge tuisu põhisüüdlane. Nii hea on ju tuulel selle suure välja peal jõudu ja lund koguda.
Siin-seal suutis tänane tuul neid suuri raskeid lumekäntsakaid puudelt alla ka loopida. Vaestel puudel on küll raske, aga ilusad on nad niimoodi. Ja tegelikult jõudsin juba eelmisel aastal arusaamisele, et lumi ongi see, kes puudest sellised ilusad skulptuurid vormib, algselt on mänd ju sirge püstjas koonus, aga pilku püüavad ikka just jändrikud isendid.
Nagu lumeskulptuur kohe.
Isegi päike käis vastu õhtut piilumas. Nii armas temast.

Juba jälle reede.

See nädal on üsna rahulik olnud. Paar mahapudenenud härmatisetiba polnud rookimist väärt ja nii kippuski juba laiskus peale. Tänaseni siis. Hetkel pean pikka lõunapausi, et siis tunni-paari pärast alustada oma tööpäevaga, mis ilmselt üsna õhtusse läheb. Aga no pole ju mõtet ka tormi alguses lund rookima hakata, ikka alles siis, kui sadu vaibuma hakkab. Õnneks pole ma mingi ööklubihai ja muid tähtsaid tegemisi ka täna õhtul ees ei ole, seega ei tekita selline päevaplaan minus mingit meelehärmi.
Eile oli mõnus päikeseline päev ja lapsed kutsusid mind oma uisutamist vaatama. Korraks ajasin tütrelt uisud ära ka, aga et need mulle liiga väikesed on, siis suutsin vaid paar nippi-trikki lastele ette näidata (polnudki päris meelest läinud) ja tagastasin ruttu tütrele tema vara. Kahju kohe, et pole parajaid uiske, see tegevus on mulle lapsest saati väga meeldinud. Liuväli on meil sihuke pooletoobine, aga vähemasti on. Pikki aastaid pole meil sellist asja üldse olnud ja suur tänu hakkajaile meestele, kes asja enda peale võtsid. Alguse asi, vigu tehti kuhjaga, aga kes ikka kohe tark on? Mina oleks ilmselt veelgi rohkem vigu teinud, sellepärast ei leia ka mingit õigust ega vajadust viriseda. Loodetavasti on mehed oma vigadest õppides targemaks saanud ja tulevatel talvedel saame juba parema liuvälja. Kui muidugi jälle talve tuleb. Võib-olla peab jälle 40 aastat ootama! :oP
Kui eile lõunal koju sõitsin, oli tööteel 3 kitsekest asjatamas, minu lähenedes välgutasid oma valgeid südamepepusid puude vahele silgates. Fotokat mul muidugi käepärast polnud, aga aimasin, et ju neil seal hetkel meelepärane olla on, ja võtsin tagasitulles ka masina kaasa. Olidki ikka veel seal, üks lausa pikutas teel kinnisõidetud lumel päikese käes. Muidugi olid nad nüüd veel kiiremad eemale silkama, aga paar kaadrit õnnestus ikka kinni püüda.
Alumisel pildil on neid tegelikult 2, kas leiate valge südamekese üles?
Sain sel nädalal ka vanalinna sisehoovi plaani millimeetripaberile maha märgitud ja muud nipet-näpet aiapaberimajandusest korda aetud. Uurisin Haljassaarest, et neil on ka varjumuru rullina olemas, väga hea. Seemneid veel külvatud pole. Kuna peremees paprikat ei tarbi, pole seda vaja ja teistega on veel veits aega. Üks seemnetellimuspakk istub mul alles Lasnamäel Smartpostis, ei saanudki täna sellele järgi. Vast ikka hoiavad esmaspäevani.
Lumist nädalavahetust kõigile!

Head sõbrapäeva, kallid sõbrad!

Fotojaht: Tagurpidi.

Kui tütar kuulis seekordse fotojahi teemat, läks ta ruttu kapi juurde ja tegi nii:Millalgi jaanuaris pildistasin tagurpidi päikest.
Aga täna käisin kohe tõelisel fotojahil, palju jahisaaki lipsas minema, palju jäi õigetpidi, aga üsna paljud sain ka tagurpidi kätte:
Teiste tagurpidi pildid on siin.