
Kõigepealt annan teada, et võtsin end eile ikka kokku ja läksin kaevasin selle lastepeenra enne vihma ümber ja istutasin sinna mõned lilled ka, sest endistest olid alles vaid märtsikelluke, tulp ja nartsiss. Ja hiljem, kuninglikke pulmi vaadates sain jagu ka pesuvirnadest. Ja kui veel arvestada, et ööhakul, peale jaanipäeva proovi ma veel ühe püksiluku ära vahetasin (huh, jube nikerdamine ikka), siis olin tänase laisa päeva ära teeninud küll.
Poole päevani magamine pole tegelikult üldse mõnus, siis on ärgates pea uimane ja kõik luud-kondid haiged. Aga mis ma parata sain, kui enne ei ärganud, kui pool 11. Ja ma olin meie perest kõige varasem ärkaja, muide, teised kõik magasid veel mitu tundi kauem. Jube!
Uimasuse peletamiseks kobisin peale kohvikruusi tühjendamist ikkagi õue ja rohisin natuke. Varjupeenrast vaatas mulle äkki üllatuslikult vastu igihaljaõis. Hmm, kas mul on mingi hilisem sort siin ka? Või ongi nad sellised igal ajal õitsejad?
Blue periwinkle (myrtle?).
Igatahes tuletas see mulle meelde, et sain ju eelmisel suvel Muhedikult lisaks kirjulehelisele ka valgeõielist hilisemat igihalja (ametlik nimi oli vist kõrge igihali?) ja hakkasin siis seda otsima. Kuskilt hostade ja sõnajalgade alt ma selle tillukese leidsin ka. Ei tea, kas ma peaksin tema kõrvalt midagi välja juurima, või suudab ta niisama ka end suuremaks kasvatada (noh, et väiksus on vaid nooruse süü)?
White periwinkle.
Ja siis mul tuli meelde, et pole jumikaõit veel tänavu pildistanudki, ehkki nad juba mõnda aega lahti on.
Knapweed.
Aga siberi iiris läks küll alles täna lahti. Üks aretatud sort, mille aasta tagasi Kährilt ostsin (Cherry Lyn vist, ehkki härra Kähr oli oma käega mulle sildile kirjutanud Cheery Lynn - hmm, googeldasin ja tundub olevat nii üks kui teine olemas, väheke erinevad ka, no kas nimed siis maailmast kõik juba otsas on?), tänavu ei õitse. Ta sai suures osas talvega kannatada ka, nii et ma olen õnnelik, et ta üleüldse elus ja tervise juures.
Siberian iris.
Ibeerise (ei mäleta, milline täpselt, ise seemnest kasvatasin, aga püsik on) õrnlillakas õisik on huvitav oma vaheletipitud väikeste valgete õite sõõriga.
Iberis.
See on mu sipelgaist räsitud kuldmaran. Tema südamik sai omale mürgi kaela ja kastsin veejoaga mulla juurte vahele tagasi ka, ehk jääb ikka ellu.
Golden cinquefoil.
Esimene alpi astri õis on ka lahti.
Alpine aster.