Jess, ära tegin!

Sel nädalavahetusel õnneks mingeid "käimisi" ees ei olnud ja sain ennast oma suurprojektile pühendada. Ilm oli ka õnneks minu poolel. Niisiis alustasin laupäeval naabrinaise keldriboksist iidvana briketisodi väljavedamisega. Oma pool tonni sain vist küll kätte, aga siis hakkasid juba selle poolemeetrise kihi otsa ladustatud puitbriketi pakendid mulle selga sadama ja, et asi päris eluohtlikuks ei muutuks ja enamus virnasid ikka terveks jääks, lõpetasin selle nalja. Pealegi, kunagi võib seda turvast sealt veel vaja minna. Sain parasjagu kogu peenrale mingi kihi peale ka.
Finished on weekend my new flowerbed. Layer of old compressed peat.
Järgmiseks etapiks ajasin autole hääled sisse ja sõitsin võimalikult lähedale kohale, kuhu teadsin rannas atru kuhjunud olevat. Ladusin suured prügikotid pooltäis ja sikutasin auto juurde. Sedagi sain parasjagu nii palju, et sain ühtlase kihiga kogu peenra kaetud. Layer of seaweed.
Siis silusin enam-vähem ära peenra servad ja selle pisku mulda, mis sealt üle jäi, loopisin peenra peale. Ja siis polnudki mul enam muud võtta, kui kompostikasti alumine pool. See vajas põhjalikku läbimudimist ja rämpsu väljaloopimist, aga suure töö tulemusel sai kärusse üsna mullamoodi asi, tõsi, munakooremustriline, aga palju see ei häiri. Sain vist 4-5 kärutäit niimoodi peenrasse veetud, kui viimanegi tuuleke vaibus ja soe ilm tõi kohale tibatillukesed ja kole kurjad kihulased. Hetkega oli mu mütsinoka alune punaseid täppe täis ja, ausõna, mina enam tööd teha ei suutnud. Põgenesin tuppa ja pärast õhtusöögi vaaritamist veeretasin teleka ees veidike jõhvikakomme valmis. Ja rüüpasin abikaasa nimepäeva puhul temaga pudelikese "džampust" ära. :o) For evening of Saturday I managed to flatten grass area on edges and start top layer of flowerbed (with almost-ready compost). Then came very tiny and very angry midges and I had to stop. Spent rest of evening with making cranberry sweets and drinking some sparkling wine with husband, who had nameday.
Täna oli ilm külm ja tuuline, aga vähemasti polnud satikaid ja kui soojalt riidesse panna, oli tegelikult väga mõnus edasi töötada. Kompostist jagus üsna täpselt. Vaid kärutäie jagu jäigi teist alles. Kühveldasin sellegi "kastist" välja, et saaks ta kuskil mujal ära kasutada enne, kui kõik jälle värske löga alla mattub. "Kastist" sellepärast, et kastiks on seda poolkõdunenud pajupunutist enam raske nimetada. Siiski püsib ta veel kuidagi püsti ja hoiab mõnda aega nodi koos. Paari-kolme aasta pärast võib ilmselt ka kastiseinad juba mullaks ära murendada. Siis ehk on ka juba uus kast valmis meisterdatud. Eks näeb. Igatahes praegu mul kindlalt millekski selliseks aega pole, seega peab leppima ahervarega.
Aga ma kaldusin teemast kõrvale.
Lõpuks olin siis omadega nii kaugel, et sai peenra juurde vedada kõik potsikud ja nutsakud, mis kannatamatult sinnakolimist ootasid. :o)
Today I finally finished covering flowerbed with compost and could start planting.
Ja kell polnud veel viiski, kui mul peenar valmis ja taimed poja abiga istutatud. Mõned tühjad kohad veel jäid, aga neid on aega ka kevadel täita (osa päevaliiliaid vanades peenardes tahaks ümber kolida küll ja võib-olla mõni muu asi ka). Tegelikult tahaks sinna peenrasse saada veel mõne väiksemakasvulise okaspuu, sihvakaid või roomavaid kadakaid näiteks, et talvel koht üdini lage poleks. Aga neid saab ainult poest ja seal maksavad nad "roppu raha" ja sellepärast peab see teema hetkel ootele jääma. Kivikesed peenra ääres on hetkel vaid see peotäis, mis kaevetööde käigus välja "ujusid". Kas ma üldse teen peenrale kiviserva, seda ma veel mõtlen (ilmselt on see vajalik, et kõrval mängivaid lapsi veidike ohjeldada). Aga igatahes saab see siis suurematest kividest olema.
I am not sure yet if I mark flowerbed edge with stones or not. But in case I do, these will be much bigger stones. Right now there are only these I digged up while work.
Peenrasse said (enam-vähem vasakult paremale): Jaapani nulg (Abies veitchii), põõsasmarana (Potentilla fruticosa) juurdunud oksake, dammeri tuhkpuu (Cotoneaster dammeri) juurdunud oksake, päevaliiliad (Hemerocallis) Upitsa täidisõieline, Anahita ja Heymacker (Heymaker?). Siis tuleb kolmik Pihlaka, Erika ja Annely. Tagaserva käänakul on hosta (Muhediku nimetu). Tema ette jääb kolmik "ametimeestega" e. Meer, Marssal ja Magister. Ees paremas nurgas asub kirjuleheline forsüütia Golden Times, tema kõrval neli viimast iirisepojukest (ülejäänud said juba mujale maha), segamini Stepping Out ja Sultan's Palace, eks hiljem saab sotti, kes on kes. Tagumises nurgas oleva lõhislehise äädikapuu (Rhus typhina) ette jääb "sinivereliste viisik": Mileedi Hertsog'i, Sire', Monsenjöör'i ja Markiis'i kaitse all. Sai vist kõik kirja. Sedasi ma neid nimede järgi grupeerisin, nende õievärvist pole mul ausalt öelda mingit aimu. Veel. Loodetavasti kunagi on. :o)

Fotojaht: Pööre.

Kuna tegelesin kogu ilusa päeva jälle kibekiirete aiatöödega, polnud aega värskeid pilte jahtima minna. Sellepärast täna valik ainult vanadest varudest. Photohunt theme this time is - turn.

Üks, kaks ja korraga! Suvel toodi tantsupidu meie pisikesse külla koju kätte.
With one accord - big dance-party in our small village this summer.Meie oma Neeme Nogia ka pöördes. Our own showdance group Neeme Nogia.
Jaht pöördeks valmistumas. Yacht preparing for turn.
Linaskid sattusid päris pöördesse, kui ma neile ämbrisse vett lisasin. Rüsasse sattunud kalad kolisid tookord panni asemel hoopis tiiki. Tenches were totally turned up when I added water into bucket as this time they moved to pond instead of frying pan.
Veel pöördeid. More turns.

Pisitasa edeneb ikka.

Eile pärast hommikuuimerdamisi (kui vähegi võimalik, üritan nädalavahetuse hommikutel tiba lõdvemalt ikka võtta) läksin veidike enne keskpäeva välja ja märkisin voolikuga uue peenra piirjooned lõpuks maha. Vahepeal käisin ülevalt toast ka vaatamas, kuidas jääb. Pildile ei saanudki see päris lõplik variant. Peenar tuleb üsna suur, vähemasti esialgu, et noorukesed puud-põõsad niisama murusse jäädes tallatuks ei saaks. Eks hiljem, kui nulg , äädikapuu ja forsüütia kasvavad, tuleb niikuinii peenraga omi korrektiive teha.
On Saturday noon I finally started with making new flowerbed in old wildrose (Rosa rugosa) place. First I took hose and marked flowerbed edges on ground. Meanwhile came upstairs to take a look how it is from there. On photo isn't final version. Flowerbed will be rather big, at least in the beginning, so small trees/bushes (fir, rhus and forsythia) can safely grow bigger. Later they make some corrections there any way.
Niisiis, kui piirjoontega rahule jäin, lõin labida mulda ja kaevasin peenra seest 15-20sentimeetri sügavuselt rammusa kibuvitsamulla välja servadele. Kõike sellest ma tagasi panna ei saagi, sest ka peenraserva jääv muru tahab kohati tublisti kergitamist-tasandamist, et ukseesine lumesulamisvesi kogu peenart üle ei ujutaks. Seega tuleb sinna sisse ikka väga palju midagi muud organiseerida. Kibuvitsajuurikaid tuli ka veel terve kärutäis sealt välja ja muist jäid sisse ka, sest aluspõhi on seal puha kivi kivis kinni ja nende vahelt midagi naljalt välja ei sikuta.
Aga ajastus oli mul eile super, just kaevamist lõpetades hakkas vihma sadama ja siis polnud enam mingeid süümekaid venna sünnipäevale mineku pärast. Pealegi, mul oli ju vaja edasitegemiseks ema juurest ajalehti tuua. ;o)
First I digged out about 15-20cm dept of good soil prepared by wildroses, this is needed later on top. As this place is in little hole, I need lot of filling there, but I have no money for buying carfull of good soil. :o( So I must manage with handy stuff. That's why I needed to dig out this good soil. I also got whole barrow of rose-roots and lot of them stay deep inside, this bottom is so stony. After about 3 hours of work I had to leave to birthday party and luckily exactly then started raining too.
Täna hommikul olin lausa pettunud, et pean toas istuma, sest ilm oli kõike muud kui hea. Mitu korda tundus, et nüüd läheb ilusaks, aga ei saanud veel riidesse sättima hakatagi, kui juba tuli uus valing. Siiski, umbes kolmest oli ilm kena ja mina oma pommiauku täitmas. Kõige alumiseks kihiks sai kompostikasti päris toores kiht, igasugused kartulikoored, mädaõunad, lillevarred ja muu koledus. Et seda ja maha jäänud kibuvitsajuurejuppe veidi ohjeldada, katsin selle ajalehtedega ja siis läks peale neljapäevase niitmispäeva muruhake ja 2 kotti kevadist riisutud kulu, mis kasutamata olid jäänud. Kergelt juba hapnema hakkavale muruhakkele puistasin ka ahju tühjendamise lehtpuutuha. Siis oli sadu jälle platsis ja kell ka juba saunamaile jõudmas, seega paras aeg tänaseks lõpetada. Järgmiseks etapiks tuleb siis keldrikuuridest vana briketipuru, siis ülejäänud, üsna mullamoodi kompost ja loodetavasti on siis peenral piisavalt kõrgust. Pinnale ilu pärast veel natuke seda august kaevatud mulda. No ei ole seda rahakest, et koorem mulda tellida. Maja pealt ka koguda pole mõtet, pooled korterid tühjad ja ülejäänutest ka enamus üliväikese sissetulekuga... Nii tulebki "sitast saia teha".
Sunday was very rainy and I was unhappy, but about 3 o'clock it finally stopped and I could go outside again. First I brought totally rare top-layer from compost. Then covered it with newspapers for temporary protection (from roseroots too) and covered newspapers with mowed grass, found 2 bags of grass-combing remains from spring too. As this fresh grass is very quickly getting ferment, I dusted it with ash from stove too. And then was already time for sauna and rain started too, so I managed only 3 hours to work again.
Next layer will be rests of compressed peat. Our neighbours have it in cellar from many years long time ago and they let me to carry it out. And then I bring bottom of compost box, it's rather like soil already. And that's all I have! Really hope it's enough.

Päevaliiliad.

Täna on hull vihmailm. No oleks mingid pisikesed kerged sabinad, siis ju võiks neid trotisda, aga kui 10-kraadise õhutemeratuuri juures ladistab kõvasti iga natukese aja tagant, siis, olgu mul kuitahes kiire peenra tegemisega, mina lihtsalt ei SUUDA välja minna. Tegelen siis pigem natuke oma blogivõlgnevustega.
Päevaliiliad on ammu oma õitsemise lõpetanud, viimaseid nägin augusti viimasel päeval Muhedikul külas käies. Upitsa täidisõieline oli see, kes veel õitses ja keda mul omalegi saada õnnestus. Lisaks sain veel: Annely, Erika, Mileedi, Markiis'i, Sire, Meer'i, Heymacker'i, Anahita (punane), Magister'i, Marssal'i, Pihlaka, Monsenjööri ja Hertsogi. Suur, suur aitähh!
Nendele kõigile ma seda uut peenart nüüd peakski tegema.
Üks uustulnuk on mul veel tänavusest augustist, Thelalt saadud säravkollane Aten. Suur aitähh veelkord temalegi!
Seega on mul järgmisel aastal ohtralt, mida oodata. Tänavune suvi aga soosis minu päevaliiliaid ja imeilusaid õisi jagus rohkelt pikaks ajaks vaatamata äranopitud haigetele pungadele (neid oli tänu eelmise aasta noppimisele juba palju vähem ja tänavu olin nendega eriti hoolikas, vast saab ajapikku otsapeale).
Daylilies liked this hot and sunny summer very much. Altough I had to take off rather many sick knobs there left lot of blossoms for very long time. This year I got 15 new sorts (from Muhedik and Thela, thanks a lot to them!), so hopefully next year will be even more bloomy. Names of new sorts are: Aten, Annely, Erika, Mileedi, Markiis, Sire, Meer, Heymacker, Anahita, Magister, Marssal, Pihlaka, Monsenjöör, Hertsog and Upits' stuffed. Most are estonian sorts as you can see from names.
But here come my this year blossoms:Tavaline ruuge päevaliilia, teda on mul iga nurga taga vist. Very usual, hemerocallis fulva.Sammy Russell.
Kunagi tellisin sibulilled.com'i eelkäijalt vist kolm sorti päevaliiliaid, aga nimesid ei fikseerinud. Üks oli Stella d'Oro (tema pilt allpool) ja teistest kahest üks asendati vist ka Sammy Russelliga. Ei tea pead anda, kas see on see, sest kolmas isend on väga vales kasvukohas vist ja pole normaalseid õisi avada suutnud. Proovin ta paremasse kohta kolida ja siis ehk kunagi saab ka näha, mis tast tuleb. Am not sure, but this might be Sammy Russell also. Ordered once long time ago 3 sorts, remember only Stella d'Oro and one was replaced with SR. So as well it might be this third one.
See on tänavukevadine uustulnuk tööaias. Kirjade järgi Don Stevens, aga googli ega pakendi tumedat südamikku tal pole. Stella d'Oro kohta on ta ka natuke võimsavõitu lehe ja õiega, ehkki madal oli nooruke veel küll. Teine sealne uus päevaliilia tänavu veel ei õitsenud, aga tema sordiehtsus oli juba enne kaheldav...seega sealt ei looda enam midagi erilist. Hea, kui sammy on ja mitte lihtlabane ruuge. To work-garden I bought 2 new roots this spring. (Prairy) Blue Eyes wasn't blooming yet, but Don Stevens isn't what it must to be, no dark colours in centre.
See päevaliilia on mul ka nimetu, sain eelmisel suvel oma samuti aednikust tantsukaaslaselt (kuskil tema objektil tehti ümberkujundust ja praagiti kõik välja). Väga ilus ja imehästi sobib vahelüliks Sammy Russelli ja päris kollaste vahele. :o) This daylily has no name also, got it from friend (also gardener), one of her customers was reorganizing his garden and throw out all old plants. Very beautiful and fits well between Sammy Russell and yellow sorts.
Minu Stella d'Oro. Mitu aastat kiratses kiviktaimlas mõne 10-sentimeetrise lehekesena. Kui ümber kolisin, kosus kõvasti ja õitses ka kohe natuke. Armas! Varakevadel pidasin teda tradeskantsiaks, olin tema kolimise ju päris unustanud. Lovely small Stella d'Oro. First years it was in my rockery but din't like place and had only few small leaves like crocuses. Last summer I removed it and now plant is big, strong and bloomed with one branch too. So nice.
Kunagi ammu tõin tööaeda 3 samast sordist päevaliiliat, jällegi ei salvestanud kuhugi sordinime. Nemad on küll iga aasta mingil määral lehti kasvatanud, aga alles tänavu ajas üks ka õievarre välja. Mäletan, et oli midagi lõheroosat ja krousis õieservadega küll vist, aga see tundub küll väga haige õis olevat... Seda klassikalist päevaliiliakahjurit ei tahaks hästi uskuda, sest rohkem sealkandis ühtegi päevaliiliat enne polnud ja kui nad paaril varasemal aastal üldse ei õitsenud, ei saanud nad ju ka ise neid kahjureid kanda-levitada? Muhedik, mis Sina arvad?
Also long time ago I bought 3 taksons of same sort daylilies to work-garden, but this time I didn't write down any names, so I remember only it was something salmon-pink and perhaps goffered too. Many years these plants didn't bloom, now one gave 1 branch, but these blossoms look kinda sick.

Fotojaht: Sinine ja ümmargune.

Mul on kuri kahtlus, et tänase teema pakkus välja mu laste keraamikaõpetaja Virve Kerm või siis vähemasti keegi, kes tema töökojas käis ja mu (tol hetkel veel 7se) poja üllitist nägi. Sest sellel polegi muud nime ega funktsiooni, kui "sinine ja ümmargune". Ta on, muide, seest tühi, aga täiesti kinnine.
Aga mismoodi ma ta pildistamise ajaks maast lahti sain, jätan esialgu veel saladuseks. ;o)Veel siniseid ja ümmargusi.
It seems like this week's photohunt theme was fabricated by my son's ceramic teacher or at least someone related to her. Because this thing he created there while he was seven, has no more names or functions than "blue and round".
How I managed to lift it up for taking picture is secret for awhile. ;o)
-------------
Tõetund on käes - hüppe-efekt tuli sellest, et algaja fotograafi kätte anti pika objektiiviga kaamera. Tehniliselt on see lihtsalt untsus pilt, sest välk on aknalauale tekitanud objektiivitoru varju. Seega pani arvamisega peaaegu täppi Eve, braavo!
This shadow is made by flash, long lens tube was on it's way. So technically it's just spoiled photo. :oP

Vananaistesuvi.

Vananaistesuvi on täies hoos. Õisi on ohtralt, kõik roosid on kenasti sordiomase värviga või isegi tiba tumedamad, mitte luitunud, nagu julmas suvepäikeses. Ja õitsevad mõnusalt kaua. Et mõnel eriti suureõielisel sordil sealjuures õis väiksema mõõduga on, on minu arust lausa pluss. Indian summer is blooming around us. Flowers, especially roses, have stronger colours and blooming last much longer.

Männid aga otsustasid üleöö oma paari aasta tagusest kasukast vabaneda. saab näha, kas tänaseks lubatud tugevad lõunatuuleiilid jaksavad neid puhtaks raputada. Eile, et mitte pooltühja käruga lõkkeasemele kolistada, saputasin ühe suure männi alumisi oksi. Momentaalselt oli muru tiheda kollase vaibaga kaetud. Pines decided to get rid of their old coat and this decision came overnight. We'll see if todays strong south-wind shake them clean.
Kevadel istutasin tööaeda tüvele poogitud punapaju ja küsisin, kas pean teda kuidagi pügama ka? Küsin nüüd uuesti, kuna peaaegu kõik oksaotsad vedelevad pikalt maas. Planted red willow, grafted on stem, in spring and now it's branches are all grown too long, should I cut them shorter?
Eile õhtul sain pargiroosi viimase jupi välja juuritud, tänaseks jäi veel võrsete järelnoppimine, sest seda ma enam ei näinud teha. Nüüd on vaja veel igasugust kasvusoodustavat pinnatäidet kokku koguda. Eile õhtul tuli mõte, et mataks sinna põhja ka homme tuleva muruhakke? Või oleks parem juba mõnda aega kotis seisnud, puhast sõnnikut meenutav muruhake? Igatahes võivad need grillinurka reastatud Muhediku päevaliiliad juba tiba lootusrikkamalt hingata. Ehkki tööd on veel kõvasti, on kõige jubedam osa sellest nüüdseks tehtud. Last evening i finished digging up wild (park) roses, so now these daylilies can be more hopeful - hardest part of work on their new flat is done.

Pühapäevast.

Eile hommikul nägi meie majaesine välja selline:Aga õhtul selline:
Võtsime teise trepikoja sõbrannaga selle suure pargiroosipuhma ette, aga lõpuni ei jõudnud. Aega oleks veel olnud, aga füüsiline jaks sai lihtsalt otsa. Alt-naabrinaine oli mul nii šokis, et ei rääkinud minuga sõnagi, hoidis sõbrannadega maja taha. Ta on algusest peale minu selle plaani vastu olnud, aga kuna meie sõbrannaga oleme ainukesed, kes neid meeletult ohtraid pargiroosipuhmaid kevadeti hooldada üritavad (jõuame vaevu 3-4 puhmast ainult läbi töötada), siis ei teinud me tema hädaldamisest lihtsalt välja. Liiati, kui see koht ei jää lagedaks ja autod ei hakka sinna parkima (mida mammi kardab, ehkki ka omal käivad lapsed-lapselapsed autodega külas ja pargivad vahel minu koha ka täis). Mul on plaan sellele alale istutada suvel ostetud nulg (vasakule serva e. põhjapoole), eelmisel suvel saadud lõhislehine äädikapuu (paremale tahapoole) ja vahele teha päevaliiliapeenar nende 13 sordiga, mis hiljuti Muhedikelt sain. Ja järgmisel aastal plaanin välja juurida (kohutav-kohutav :oP!) ka teise, kiigeesise, kibuvitsapuhma. Seal sees on peidus juba räästa alla isekülvist tekkinud ja ümber kolitud saar. Tahaks kuhugi mahutada ka punaselehelise sarapuu seemiku, mis end varsti grillinurgas liiga suureks ajama juba hakkab.
Mammidele jäävad alles need aiaäärsed pargiroosid ja veel paar puhmast maja otsas. Peaks ju piisama küll?
Aga selle uudismaaga (mis on vaja veel lõpuni juurida ka) on veel muret kõvasti enne, kui sinna istutada saab. Nimelt on koht peale juurimist kõvasti lohus ja vajab ohtralt täidet. Mulda ja selle hankimiseks raha mul pole. On rannas adru, poolkõdunenud kompost (mis tuleb täiesti toore komposti alt kätte saada) ja kasutamata keldriboksides vana briketipuru, aga see viimane on klaasikilde täis ja mingit vana reformvoodit mul pole, et sõeluda. Oeh, puhkus on ka veel üsna kaugel, vaja ikka kuidagi tööõhtutel ja nädalavahetustel selle kõigega hakkama saada.

Igatahes, peale ränkrasket jõutrenni pidin saunas peaaegu magama jääma ja koju naastes olin ka veel tükk aega zombi. Siis kogusin end ja tegin viimase Arteri retsepti järgi seenepirukat. Sõime seda vastu ööd, väga hea sai.
Yesterday we had hard workday with neighbour-friend and digged up most of biggest bush of Rosa rugosa. Had no strenght for finishing it yet, but managed rather much. I am very satisfied. There is still very much work to do before I can plant there silver fir, pin-leaves rhus and 13 sorts of daylilies, but I must manage it while next few weeks.
After some relaxing in sauna I finally baked mushroom pie, mmm, it was so delicious.

Lootusetu.

Ootasin hommikupoolikul ilma paranemist, et minna pargiroosipuhmast välja juurima. Tõesti-tõesti ma haudusin selliseid plaane. Sõbranna kõrvaltrepikojast pidi ka appi tulema...
...Ja siis helistas seesama sõbranna ja teatas ääri-veeri, et tahaks hoopis Rammu marjule-seenele minna. Kuna paadis oli ka üks vaba koht, olin ka mina taas kord aia jaoks kadunud. Oeh. Vabanduseks oskan vaid öelda, et mujal meil siin jõhvikaid ei ole, nii häid pohlakohti ka mitte.Kõik lehed pasundavad, et seenterohkuses on korilased valivaks muutunud. Ma pole kunagi pilvikuid korjanud, olgu seeni metsas kuivähe tahes. Aga täna ma ei suutnud lihtsalt vastu panna. Järvekalda männikualune oli mõnusalt pisikesi punaseid poisikesi täis tipitud. Ja märkasin just hommikul Mari-Liisi blogis ahvatlevat pilvikuretsepti ka.
Ja kui ilus värv ilmnes veel nende kupatamisel. Kahjuks see muidugi seentesse endisse alles ei jäänud. Aga silmarõõm ikkagi.
So much about today's planned gardenworks - girls had 1 vacancy in boat and they asked me to go with them to Rammu island...thing I can't resist. Hope tomorrow will really be garden-day.

Opuntia on lõpuks kodus.

Sain nädala jooksul, nagu lubasin, oma Thelalt saadud opuntia-tibule pesa valmis tehtud. Päris niisugune ta välja ei kukkunud, nagu ma ette kujutasin, aga vähemasti saab ta korralikult talvituma sättida. Eks kevadel näeb, mida ja kuidas veel muutma peaks. Üks on kindel, et kukehari tuleb natuke eemale nihutada, aga sedagi ei saa praegu teha, kui ta just õitsema sätib.Täna-homme tahtsin kõvad aiatöö päevad teha, aga hetkel on väljas nii külm ja niiske, et mul veel küll mingit tahtmist sinna minna pole. Võtan omale veel vähemalt tunnikese mõtlemisaega...
During last week evenings I finally managed make place for my new garden-cactus (opuntia). It isn't perfect yet and need some changes in future but at least can cactus prepare for hard winter.
Today is so cold and wet outside, so I take another hour inside before pushing me to gardenworks I planned.

Fotojaht: Vastandid.

Seekordset teemakirjeldust lugedes tuli mulle meelde üks lugu, mida ema mulle rääkis. Nimelt narritas ema mind väikesena nende kahe minu pildiga - kui ta näitas mulle rõõmsat pilti, tulin ma kohe käsi pikal seda haarama, aga siis ta vahetas kähku pildi nutuse vastu ja ma tõmbusin ruttu tagasi. Õnneks olen ma enamasti ikka selle parempoolse pildi näo ja olemisega ja sellepärast ümbritseb mind alati palju häid sõpru. Lihtne elutõde, kas pole?Kinni-lahti vastandid on lillepeenras enam kui tavalised. Pildil üks mu lemmikroosidest - Peppermint Twist.
Siin on aga vastandid huvitavas sümbioosis - kõva on sile ja pehme on terav.
Tegelikult toodab ju iga peegelgi meile hulgaliselt vastandeid...
Veel vastandeid leiab siit.
Photohunt theme is opposites/contrasts/reverses. On photos are sad and happy me, closed and open rose, hard and smooth stones with soft and sharp plant and fishermen on reverse.

Kutsu.

Avastasin, et üles panemata on veel mu ainuke suvine käsitöö. Kui üks väikemees sündis, mõtlesin, et tikin talle ühe pildikese, sellise pisikese, et kui nad emaga haiglast tulevad, on mul see esmakohtumisel kohe üle anda. Paraku osutus töö hulga mahukamaks, kui olin arvanud ja hämaruses oli ka raske seda teha, aga päevavalges mul suvekuudel ju mahti pole. Nii juhtuski, et vaevu sain asja tehtud väikemehe esimeseks sünnipäevaks (nüüdseks on ta juba 2-kuune).
Ega ma tulemusega päris rahule ka ei jäänud. Selgus, et minu vanad nõukaaegsed niidid ei andnud vajalikku kogust välja ja sama tooni poes polnud ka. Nii pidingi tegema naivistliku maa-taevatausta hoopis, ehkki plaanisin üleni rohelist. Ja sinisestki jagus vaevu-vaevu (no ei oska ma niidikulu ette arvestada). Nii saigi pilt ülikitsalt ja inetult raami servast servani, sest laiemaks tikkimiseks polnud enam niite. Aga noh, selline ta sai ja loodetavasti toob kunagi natuke ka väikemehele rõõmu. Järgmise tikkimise juures püüan targem olla ja suurte kuhjadena niite varuda. Only handwork I managed to do while summer-hurry. For little boy, newborn in July.