Memmed.

Avastasin, et mu pannkoogilumememmed olid puha üles laadimata. Ruttu nüüd, enne kui lumi sulab... :oP
Noticed my pancake-snowmen were forgotten in desktop. Better upload them quickly before snow melt... :oP

Peole!

Fotojaht. Kes siin käis?

Aga kes seal käis?
Photohunt theme is: Who was here?

Häda ajab härja kaevu.

Mis teha, kui oled juba poolel teel koju ja laps helistab, et tal 2 päeva pärast vaja kooliõele sünnipäevakinki? Ega ei hakka tagasi linna sõitma küll. Tuleb pakendihunnikutesse kaevuda ja natuke nikerdada ja saabki neiule kirjutuslauale paar aksessuaari juurde. Et neiu on roosalembene, tegin purkidele roosad südamed, aga et ta juba 10seks saab, lisasin veidike cool'imat nüanssi juurde musta tausta ja hõbedaste keerdudega. Päris vahvad said. Komplektis on Illy kohvipurk, Nomu maitseainepurk ja väike maisipurk. Kui juba mäkerdamiseks läks, said ka ülejäänud maitseainepurgid uue kuue. Ühes on laste mänguoad, aga teine jääb hetkel veel vallaliseks. Järgmisteks ootamatusteks. ;o)
Peaks ütlema, et nad sobivad kõik ka omavahel kokku. :o)
Suddenly came out we need birthday present for 10years old girl, but no shopping-days any more. So only possibility was to paint some cans.

Pühapäev.

Taaskord sai Jägala juga nautimas käidud. Peamiseks põhjuseks oli auto soojendamine - kui paar päeva tagasi päevas vaid paar 3-kilomeetrist otsa tegin jäätus miski laelambis lühisesse, nii et lahtise ukse tuled enne ära ei kustunud, kui olin mootori (ja seega ka salongi) korralikult soojaks sõitnud. Nüüd ei tihkagi enam autot ööpäevaks või rohkemaks seisma jätta, kuni need külmad püsivad. Kalliks läheb ainult, krt. Aga ühendasin siis vähemasti mitu asja.
Pilte sai muidugi jälle nii palju, et ükshaaval neid lisada ei saa.

Aga õhtupoole keerasid traagilised uudised Haapsalust tuju nulli.
Minu kaastunne kõigile asjaosalistele ja omastele.
Had trip to Jägala waterfall today. There came too many photos for adding them straight to blog, so you must accept just slideshow.

Seda vaadates taipasin äkki, kui lõputult külm on see õhtu.

Njah, pealkirja salmikatkend on küll hoopis teistlaadi luuletusest, aga tuli abikaasa kinnastes käsi vaadates pähe. Kindad on head, minu tädi Marju kootud, suur aitähh talle!
Väljas oli täna tegelikult natuke mahedam ilm, aga seda hullemini ta seintest külma tuppa surus.

Luuletus.

Kui detsembri algul onunaisel külas käisime, sain oma kätte onu luulevihiku, et see arvutisse ümber tippida. Pikka aega oli see töö pooleli (jääb veelgi), aga täna sain mahti taas natuke kirjatööga tegeleda. Jagan praegu ka teile, kallid blogilugejad, ühe neist luuletustest, sest see on parasjagu ajakohane. Lisaks veel nii palju, et onu oli töökas kuldsete käte ja tehnilise taibuga maamees, minu lapsepõlve parim sõber. Ema võiks kommentaaridesse veel lisada, mida tema onu elukäigust oluliseks peab ja jagada tahab.

Endel-Helmuth Triik (1926-2002)

Kevadeaime.

Kas tunnete kevade hingust nüüd õues,
sääl juba mustavad talvised teed,
varsti varsti kevadpäikese embuses
igal pool tõttamas kevade veed.

Udune hommik ja jääkütkes meri,
kõrge kallas, nukker varese hääl,
kuskil haugatab koer, eemalt läheneb regi,
metsa ja põldude tagant kostab traktori hääl.

Kalda all puud nagu ootavad miskit,
krabiseb lumeke kukkudes puult,
kaseke valge talverüüs õrnas
keelitab meelitab kevadist tuult.

Seisata, kuulata, kas tunned nüüd
kevadist rütmi Sa põues,
või petlik on päike, valelik tuul ja õues
sääl polegi muud, kui talve tujukad tembud.

***
Ma tihti unistanud õnnest,
armastusest, sõbrast hääst,
üldse, üldse kõigest sellest,
mida loota elult hääd.

Seistes täna kalda veerel
süda seisatama jääb,
oleks nagu õnne ootel
ulatan ma talle käed.

***
Kuigi talv saabuvalt kevadelt
veebruaris sai errumineku loa,
ta üürile kauples viimaselt
märtsi paariks dekaadiks ühe toa.

Kuigi veebruaris kased veel talvises rüüs
ja kõik nagu ootasid miskit,
siis märtsis talve lumine rüü
kinni kattis seda ootuse miskit.

Nii tujukas talv ja kevade aime
meelitab, kutsub kui võrgutav naine,
ja oma püüniseid innukalt seab,
see ikka nii olnud ja olema peab.

26.II 1966.a.
12.III 1966.a.

Fotojaht: Nõu.

Nõudega on mul vedanud. Leidub üsna mitu vahvat ja unikaalset savianumat, sest meie koolis on kunstiõpetajaks keraamik Virve Kerm. Siin siis mõned neist, mis mu väiksemad lapsed teinud on. Ise õnnestus mul ka aasta lõpus lastega koos plätserdamas käia, aga need esemed on veel pooleli. Ilmselt juba esimest korda ahjus käinud, aga glasuurimine on veel tegemata. Loodetavasti saab see toimuma ikka enne sinililleaega, sest mina tegin 3 erinevat sinilillevaasi. Aga savinõud on ilusad ja see loomisprotsess on ka väga tore.
Küll mul on ikka vedanud, et saan nii paljusid erinevaid tegemisi katsetada.:o) Millised nõud ja nõuanded teised jahimehed oma saagipauna pistsid, näeb siit. Here you can see other hunters photos.
Photohunt theme is little bit tricky this time. In estonian "nõu" mean different things: advice, container, councel, dish, vessel, but also footwear (jalanõud). My choice was ceramic dishes my kids did in their art lessons under guidance of real ceramist Virve Kerm.

Kätised mu massöörile.

Et ta randmed minu kivikõvade sooldunud lihaste mudimisest päris haigeks ei jääks...

Oh ma vana lollide loll!

Tunnene ennast kohutavalt sandisti - avastasin just, et minu kolm korda üle kontrollitud Tallinki kinkekaart kehtis ikkagi 31. jaanuarini, mitte 31. märtsini. Ja juba ma jagasin sõbrannadele lubadusi, et võtan ühe siit kaasa ja läheme teisele Helsinkisse külla...
No kuidas saab üks inimene nii kohutavalt pime olla?
Andke, palun, andeks, Tiina ja Anneli!

Sillerdav pakane.

Külm....

Täna kl 6.50-7.30 tööle sõites:
maja seina ääres -23°C
Neemes -24°C
Jõesuus -29°C
Jägala-Joal -27°C
Koera-Loogal -29,5°C
Peterburi teel -28...-27°C
Maardus -25°C
Nehatus -22°C
Kanalis kuskil Võidujooksu silla kandis -18,5°C
Kesklinnas -20°C

Ja räägivad, et läheb veel külmemaks. Aga ilus oli, külm udu oli kihtidena, mida tänavavalgustus ja muud tuled värvisid roosakas-oranžiks. -29,5°C on küll selline näit, mida mina ei mäleta varem näinud olevat.
Temperatures on my way to work this early morning. -29,5°C is personal record for me.

Siidisalli töötuba Kostivere Lasteaias.

Olin veel eile üsna kahtlev tänase hommikupooliku suhtes. Mõlemal vabal päeval oli niigi ette teada vähemasti 2 kodust välja minemist, seega oli ühest küljest kahju ka laupäeva hommikupoolikust veel 3 tundi näpistada. Ja et lisaks osalustasule ka kogu sõit minu kuludesse läheb, sest teisi huvilisi küla pealt ei leidnud, oli mõtlemist küll. Aga lõpuks sai soov see siidiga toimetamine ära proovida minust ikkagi võitu. Õnneks!
Nii haarasingi, nagu luba oli antud, noorima tütre ka kaasa ja suundusime läbi tiheda lumesaju ja krõbeda tuulise pakase Kostiverre. Teel ehmatasin jala pidurile ja pidin lausa auto kinni pidama, et teha fotosüüdistus lõikavat külma trotsivatest lumesurfaritest. Einoh, vahva ju küll, aga 12 külmakraadi juures lagedal põllul tugev tuisutuul teeb minu arust olemise lausa talumatuks. Brr, meie jätkasime palju parema meelega teed sooja lasteaia poole. Soe, mõnus ja valgusküllane oli see suur lasteaiasaal tõsti. Ja väga mõnus oli toreda seltskonnaga koos nikerdada. Juhendajaks oli meile Maris Viires Kunstiaidast.
Selgus, et minu tütar oligi ainus kunstihuviline kaasa tulnud laps. Üks pisike noormees oli veel, aga tema eelistas turnimist, laulmist ja muid energiamahukamaid tegevusi. Aga Triinu tuunis ühe oma lihtsa roosa särgiku mõnusalt särvaks liblikasärgiks.
Nii me seal siis plätserdasime. Nagu alati, olid teistel palju toredamad ja vahvamad ideed ja paremad tulemused. ;o) Aga hea oli vaadata ja ka sellest sai targemaks, peaaegu nagu oleks kõiki neid võimalusi ise proovinud.
Veidike pilte poolikutest töödest:
Aga valmis salle sain hoopis vähe pildile, sest selleks ajaks, kui ma oma kiilikestega ühele poole sain ja värvised kummikindad käest koorisin, olid enamus juba lõpetanud ja kodinad kokku korjanud.
Minu lapse tore liblikas. See heleroheline sätendav värv tahab 48 tundi kuivada, seega peab tema triikimisega veel kannatama.
Minu kiilikesed.
Lausa meremaal kohe.
Väga põnev kullapurune sall.
Hästi vahvad etno-ornamendid.
Tuntud rahvariidemotiivid.
Ja veelkord minu kiilikesed, nüüd juba kinni triigitult. Aga sall läikis ja pilt tuli millegipärast kahvatu.
Aga väga vahva oli ja suur-suur tänu Marisele selle töötoa korraldamise eest!
Pictures of silk-scarf workshop in Kostivere. Thank you, Maris, for this nice day!

Fotojaht: 1 M.

Nii ongi - minu koduküla nimes on 1 M. Muide, ma tahtsin pilti teha meie küla administratiivsildist, kus asutamisaasta ja puha peal, aga see oli kadunud. Kas teeehitusega või hangedega, ma ei tea, aga üles ma teda ei leidnud...nii pidingi bussipeatuse appi võtma.
Teised M-i ja meetrijahtijad, other 1 M-hunters.
There is just 1 M in name of my homevillage.