Pisut Helsingist.

Pühapäeval tegime lõpuks ometi sõbrannaga teoks ammulubatud külaskäigu teise sõbranna, endise töökaaslase Anneli juurde. Läänemeri oli paksult jääs, laev liikus edasi vaevalise raginaga ja hetk hiljem polnud sabas enam mingit jutti näha. Kuhugi sinna aimatava päikese poole, maanina taha, jäid ka meie kodud koos magusat pühapäevaund magavate peredega.
Natuke sürrealistlik oli seda ühtlast jäävälja vaadates seal ometi laevu näha. Külm ja tuuline oli ka seal tekil.
Seega läksime sisse ja otsisime sooja kohvitassist ja saiakesest. Saiad olid väga mõnusad, aga...2 euro eest lasi masin tassi põhja vaid lonksu espressot. Täpselt nii lonksu, et kui ma sellele ohtralt koort ka lisasin, oli väike tass just nii täis, nagu pildil näha, ja kassiir küsis minult lausa üle, et kas lasin 1 või 2 portsu. Ütleme, et maitse sain ikka suhu.
Mida Soome poole, seda kevadisemaks olemine muutus - päike säras juba kõrgel, meri muutus jäävabaks...justkui lõunasse oleks sõitnud. Tegelikult muidugi olid Soome lumeolud üsna samas seisus, kui meil.

Pildistasin küll ka igasuguseid klassikalisi vaatamisväärsusi Helsingis (eriti, kui arvestada, et mina olin seal teist korda elus ja Tiina lausa esimest), aga hetkel ma neid siia ei pane. Niikuinii on kõik teised neid miljon korda juba näinud. Proovin parem teha pisut teistsuguse rakursiga postituse.
Mind võlus selline ülimalt sooja olemisega läbi ja lõhki oranž metroorong (kui keskmine tütar seda näeb! nii ohtralt tema lemmikvärvi!).
See rong viis meid Vuosaarisse, ühte ida pool asuvasse Helsingi eeslinna. Ilus jahisadamaid täis tipitud elurajoon, sinna peab kindlasti suvel minema, siis alles näeb seda ilu, mis praegu lume ja jää all magas.
Kohe metroojaama lähistel asus kogu Helsingi kõige kõrgem elumaja - 26 korrust.
Huvitav ja tore nähtus on, et sellised omavahel kokkusobivaid, aga siiski üksteisest erinevaid korrusmaju täis tipitud elurajoonid on ka tihedalt täis tipitud väiksemaid ja suuremaid lasteaedu - sealsed lapsed peavad saama käia kodu lähedal lasteaias, mitte teises linna otsas. Samuti on palju vahvaid mängunurki vanematega jalutavatele lastele. Kuidas oleks näiteks veeta üks talvine pärastlõunatunnike lastega palmi all?
Mitmed mulle silma jäänud rajooni vanadest hoonetest olid õdusad kohvikud või restoranid.
Uusi maju projekteerides ja ehitades oli kohe läbi mõeldud (ja tehtud) ka korralik haljastus. Näiteks, kui maja ja tee vahele jääb napilt ruumi, tuleb sinna panna kõrged ja ülisihvakad puud. Huvitav, mis liiki nad küll olla võivad?
Et noor haljastus püsiks ja kosuks, oli kõikjal üleval selliseid silte:
Mingid iluõunad punasid veel praegugi uhkelt puul.
Aga kui nüüd kesklinna tagasi hüpata, siis Rootsi teatri juures ühe Pohjoisesplanadi poolse ukse kõrval oli kaks suurt alaosa seest valgustatud lillepotti, kus õitsesid uhkelt mininartsissid. Kahtlustasime, et see valgus ka soojendas neid potte, sest samad nartsissid tavalise potikesega Runebergi ausamba jalamil olid lootusetult löntis ja külmavõetud. Kahjuks oli õite pildistamine võtnud sel hetkel fotoka akudest kogu jõu ja põnevat juhtmega varustatud helendavat piimklaasist potti keeldus kaamera jäädvustamast.
Sinikaelapaar Linnan-allas nime kandvas kanalitiigis. Ülisuuri ja võimsaid tõlvlehikuid oli muude taimede ja lausa puude seltsis Katajanokka terminali ootesaalis õige ohtralt. Ma nüüd lähen nurka ja häbenen natuke oma (tõenäoliselt halvasti koheldud) kordades väiksemat ja mitteõitsevat tõlvlehiku isendit.
Uups, aga me ei saa ikka veel tagasi sõita - mul on ju näitamata veel need vallatud kaelkirjakud loodusmuuseumi rõdul...
...ja sama muuseumi ees ilutsev uhke (põhja?)põder. Olgu selle muuseumi põdraga nüüd, kuidas on, aga meie lõunasöögiks oli küll imemaitsev pajaroog tõelisest kohalikust põhjapõdra vasikalihast, mille valmistas meile ja õpetas serveerima tõeline elupõline soomlane. Aitähh, Matti, see oli võrratu maitseelamus!
Ja veel, sain ka aianduslikult targemaks, kui hakkasin alloleval kaardil tänavanimesid tõlkima. No seda ma teadsin, et villiruusu on kibuvits, aga mis on nukkeruusu?
Niisiis - villiruusu on Rosa canina ehk koer-kibuvits, aga nukkeruusu on Rosa nitida ehk helkiv kibuvits. Siin natuke pilte helkiva kibuvitsa kohta.
Kui me siis lõpuks tagasi sõitma hakkasime, jäi laev juba väljasõiduga veerand tundi hiljaks, aga lumesajusesse jäisesse (brrr!!!) Tallinnasse jõudsime lausa tunnise hilinemisega napilt enne keskööd. Aga muide, jää oli vahepeal suures osas liikunud Soome poole ja vahele oli tunginud üsna lai vaba vee ala ning püsiva jäävälja piir oli küll vist mitmeid kilomeetreid koomale tõmbunud. Ehk teisisõnu - kevad läheneb!
Had trip to Helsinki on Sunday and here is little (taken from unusual angle) reportage from there.

Purgi- ja karbimajandus taas.

Väiksem purk on papist vaniljepurk ja sisaldab aprikoose valges šokolaadis, suurem taas Illy kohvipurk, sisaldab mandliga musti ploome tumedas šokolaadis. Endine Panda kommikarp on hetkel veel tühi ja ootab kapi otsas oma aega (purgid rändasid juba külakostiks Helsingisse).
Smaller can (paper-based vanillasugar can) is filled with apricots in white chocolate, bigger one (Illy coffe-beans can) is filled with almonds in black plums in dark chocolate and they already travelled to Helsinki. But former Panda's chocolate box is still empty and waiting for it's time.

Fotojaht: Fotojaht.

Ega ma muidugi enam ei mäleta, kelle blogist täpsemalt ma selle vahva mängu avastasin, aga millegipärast arvan, et Nodsu blogist. Igatahes, 7. juunil 2009 otsustasin ka mina osaleda. Ja sellest ajast pole ma vist ühtegi korda vahele jätnud, fotojahi sildiga postitusi on tänasega koos juba 96. Seega olen sünnipäevalapse kolmest eluaastast osa saanud juba tublisti üle poole.
Pildil, mis tänast teemat minu arust väga täpselt kujutab, pole mina ise vaid on mu tantsukaaslane, kes ise kahjuks fotojahi mängus ei osale. Ehk kunagi! Muide, tema jahitavaks on seekord tigu. :oPNiisiis: Palju õnne, Fotojaht! Pikka iga ja palju teekaaslasi Sulle!

Photohunt theme this time is Photohunt itself as this game have been on for 3 years for now. Congratulations!
I have been taking part of it since 07/06/2009 and for now there is already 96 posts with this label in my blog. And I plan to continue as long as this wonderful game is on.

Ilusat naiste püha!

Meie traditsioonidest hooliv seltskond oli tänavu õige napiks kahanenud kahjuks. Korra aastas võib ju ikka end kell 5 üles ajada, et 6ks päikesetõusu vaatama jõuda. Mina igatahes nautisin täiega. Ja nägin ära taas kord imeilusa päikesetõusu.
Aga tegelikult jõudsin ma hilinemise hirmus randa veel õige vara - vaid kõrgustes lendavad tiivulised nautisid suure sooja ilmakera paistet. Mere taga võis küll näha juba tibake soojemat punast kuma, aga aega oli veel tubli veerand tundi.
Aga siin võib juba aimata, kust täpsemalt see kera välja vupsab:
Ja nüüd pole enam mingit kahtlust - sealt ta tulebki!
Tere, kaunis paastumaarjapäev!
Soovilindid puu külge. Mina kasutasin punaseks värvitud pabernööri ja soovitaks edaspidi ka teistel seda kasutada, sest inetu on vaadata aastatevanuseid luitunud sünteetilisi paelaräbalaid puu küljes. Ja pealegi - soov läheb täide alles siis, kui seotud lint kõduneb.
Ja siis juba edasi naistepuna jooma ja pannkooke sööma.
Et tänase päeva järgi saab järgneva 40 päeva ilma ennustada, võin nüüdseks öelda, et meiekandis tuleb kõike: päikest, külma, sula, tuult, isegi lumetormikesi... Aga küll see kevad ka tuleb.
Today is (by my dictionary) Annunciation, Lady Day. Traditionally it was day when women finished their inside work season and celebrated it with pancakes and red wine. Some went to welcome sun and lashed red wish-ribbons on trees too. So have we done too already several years. These mornings are really nice and imho it isn't too difficult to wake up this one day at 5 o'clock, but this year there was only few of us.
Traditionally this day's weather show weather for next 40 days. Now, in the evening, I can say we here on north coast can see everything: sun, frost, thaw, wind, even little snowstorms... But I am sure spring will come!

Kevadisemalt

Enamasti algab kevad ikka mu mehe õe sünnipäeval, aga tänavu oli teisiti - abikaasal oli au kevadega koos sündida. Tegin paar kevadist võileivatorti siis ka, väikese hommikuks ja suure, liblikatega, õhtuks. Usually spring has birthday with my husband's sister (20.03), but this year my husband himself had this honour (21.03). I made few sandwich cakes for that occasion. Milka on nüüd juba nii mõnedki korrad minuga väljas käinud, et pisut ilma uudistada. Esimene kord oli ikka nii hirmus, et titt nuttis kogu aja ukse ees ja palus sisse, aga nüüd on juba kõvasti julgem ringi uudistama. Milka is slowly getting used with outside life. First try was really frightening for her - cried all time and begged to get back inside.
Minu opuntia on juba üsna välja sulanud. Muide, parempoolne kõrv pole eriti krimpsuski (enam?). Võtsin vineeritüki eest ära, aga kas oleks äkki ikka parem see veel tagasi panna? My newest plant opuntia is almost melted out. Don't know if I should put covering plate back or not?
Kuna maja on otsustanud aktiivselt lume hülgamisega tegelema hakata, leidub sellel kitsal ribal ka paar tillukest siniliilianinakest, aga muidu laiutab igal pool veel suur talv. About 10-15 cm snow near house have been melting already and there I could find few tiny knobs of blue lilys, but everywhere else is still deep snow.
Aknalauad on märksa rõõmsamad. On window tables life is more colourful.

...Miks?...

Laps räägib: "L käis Aqua Spa's ja läheb homme Kalev Spa'sse ja kinno läheb ka." Vastan talle, proovides asja naljaks keerata: "Ütle talle, et sina käisid jällegi Kose Spa's." Selle peale tuleb L-lt vastus: "Kas see hallitanud ja kärbatanud ujula, mida tujurikkujas näidati?"...
Miks peab inimene alles täiskasvanuks saades õppima teiste inimeste ja nende erinevate võimalustega arvestama? Miks peavad lapsed nii õelad olema? Miks peab meie elu juba eost saati niivõrd kommertsi täis topitud olema? Miks...? Miks....? Miks...?

Ei ole see Kose ujula ühestki nurgast hallitanud ega kärbatanud. Torusid ja mullivanne seal muidugi pole ja vaid üks saun on...aga veedame seal koolivaheaegadel vanaemaga väga mõnusaid tunde. Kuidas vaid panna lapsed vapralt vastu seisma nendele L-dele ja aru saama sellest, milles tõelised väärtused peituvad?

Fotojaht: Nahast.

Nahkehistöö on üks asi, millega ma ise tegelenud ei ole. Seevastu lapsed tegid küll üks aasta lasteaias või koolis (kes seda enam mäletab) mulle kingiks kaunid kaelaehted.
Rohkem kui aasta tagasi oli mul aga õnn käia kaasas meie kooli kunstiringi lastega, kui nad külastasid Katariina Gildi ja sealses nahakojas tehti, ohhohhooo, kui palju ilusaid nahkesemeid. Piinlikkustundega pean tunnistama, et pildiloleva kunstniku nimi mul meelest läinud on.
Raamatud, albumid, märkmikud...
Kotte igale maitsele...
Porgandivutlar kaalujälgija töölõuna puhuks ja kavalalt pilutatud kaantega raamatud...
Ja sibulavutlar.
Või siis hoopis märkmik, millel pliiatsid kohe käepärast kaasas. Seda demonstreerib meie kooli kunstiõpetaja, kõrvalasuvas savikojas toimetav Virve Kerm.
Teised lastud karude nahad.
Photohunt theme is "made of leather". On my first photo are necklaces my kids made for me once in school, but other photos are made in Old Tallinn. In Katariina Gild there are gathered many artists and it's very interesting to visit this street, look how they create their beautiful things and buy too of cource. These particular photos are made in leather-chamber, but there are many more - glass, clay, patchwork, silversmith a.s.o. Suggest to visit and take a look by yourself if you happen to Tallinn!

Tomatikülvid 2011

16.märtsil said külvatud:
Red Alert - Madal, väga varajane. Vili keskmine, magusa maitsega. Ettekülv märtsis, istutus mais kasvuhoonesse 45x45cm, võib kasvatada ka konteineris. VÕRSEID EI EEMALDATA!
Golden Sunrise - Varajane sort, kõrge kasvuga (latv näpistatakse ära sobival kõrgusel). Viljad väga hea maitse, keskmise suuruse ja tiheda viljalihaga, kollased. Ettekülv märtsis, istutatakse klaas- või kilemajja, kui esimesed õied hakkavad avanema. Istutustihedus 80x50cm (ehkki eestikeelne tõlge pakub ainsana 40x50, eestlased on vist kõige kasuahnem rahvas :oP) Seda tomatit kasvatasin ka eelmisel aastal, üsna ok, saagikus oleks vist võinud veidike suurem olla.
Varto - Varajane, pooldeterminantne, varjutaluv kompaktne sort. Keskmisel taimel 37 vilja, vili helepunane, mass 50g, saak 5,5kg/m2. Sobib kasvatamiseks kasvuhoones, poolvarjulises aias, rõdul ning toas aknalaual. Aretatud Jõgeva sordiaretusinsitituudis.
Moneymaker - Kõrge, keskvarajane, saagikas. Ettekülv märtsis, kasvuhoonesse mai keskel-juuni algul 40x50cm. Kasvuaegselt väetada. Maheviljelusest pärit seeme.
Red Cherry - Keskvalmiv sort, kõrge kasvuga taim. Viljad on väikesed, kobaratesse koondunud. Kasvatatakase kasvuhoonetes, 40x50cm. Ka eelmisel aastal kasvatatud, pidas vastu külmadeni.
Rosmariini külvasin ka. Ja tegin uue katse lavendliga (esimene külv õnnestus läbi kuivatada).

Jaanuar, veebruar, märts e. osalesin Kullaketrajate koostegemise projektis

Lillekasvataja meelitas mind osalema sellisesvahvas projektis. Registreerisin selle pärast end isegi Kullaketrajate toredasse perre, mille üle on mul väga hea meel!
Aga osalema nõustusin ma, sest täiesti kogemata olin just jaanuari algul valmis saanud 2 eset, mis projekti jaanuariteemasse ideaalselt sobisid.
Lõpetamata töö alla kvalifitseerus tütrele sünnipäevaks valminud peaaegu 2 aastat poolikult seisnud roosa boolero ja säästu alla samaks sündmuseks vanast pitsseelikust ja kappi seisma jäänud sädeleva seelikukanga jäägist tehtud peokleit.
Seega olin "kuradile oma sõrme andnud" ja nüüd enam pääsu polnud...
Veebruariteema (kõik mis seostub Eestiga) väljamõtlemisega läks ka lihtsalt, sest ammu oli plaanis taanlasest sõbrale tema piibujalutuskäikudeks üks kott õmmelda ja teadsin, et talle sinine värv meeldib. Nii saigi kott sini-must-valgetes toonides ja nüüdseks on ta juba otsaga Rootsi läänepiiri ääres (kus mu taanlased hetkel elavad) ja hakkab loodetavasti ülehomsest (sest ülehomme on Jørgeni sünnipäev) eestlaste käsitööd reklaamides ringi uitama. ;o) Aga valmis sai ta, nagu kord ja kohus, juba veebruari lõpuks. Kott sai kummiriidest voodri, et ootamatu vihmasabin piipu ja tubakat läbi ei leotaks. Tagaküljele sai üks poest ostetud valmisaplikatsioon, aga see muhe karu oli niiväga sünnipäevalapse moodi (selline mõmmilikult armas vanaisa!), et ma lihtsalt pidin ta sinna õmblema. Lisaks on ta Taani lipu värvides särgiga ka. ;o)
Märtsi teemasse (kevad) oli mul palju lahedaid mõtteid, aga lõpuks hakkas juba tunduma, et ma ei saa midagi neist tehtud. Viimasel hetkel tuli päästev idee ja hõikasin oma tööna välja tütrele kiirelt tuunitud lillelised kummikud:Aga kogemata juhtus, et täna õhtul pusisin lõpuni valmis oma peapaela, mille mõni päev tagasi kudusin, sest ei taha kõrvu kevadel ära külmetada. Muide, kootud on see nö säästulõngast - kunagi kusagilt välismaalt saabunud kasutatud riiete pakis leidus üks väga inetu lõikega kudum, mille ma üles harutasin, sest kasutatud puuvillase-sünteetika segulõng oli vägagi põnev. Kudet, mida kasutasin, nimetas minu ema kahekordseks patendiks, aga mu uhiuues ja väga asjalikus Külli Reinupi raamatus "Sinu kord heegeldada ja kududa" seda ära märgitud pole. Sisuliselt on see kahel vardal ringselt kudumine - parempidise silma kood ära, pahempidise tõstad lihtsalt kudumata üle, tagasireal samamoodi. See on nii lahe kude - isegi minu abikaasa, kes lapsena parempidise silma kudumise ära oli õppinud, aga pahempidisega kuidagi hakkama ei saanud, kudus niimoodi meie esiklapsele kena sooja salli kunagi. :o)
Suuremad lilled on tehtud kroogitud paelast, aga pungade ja lehtede juures proovisin esimest korda paeltikandit. Lillesüdamikes on posu tillukesi Kikuliisult saadud helmeid.
Modelli peas on paelal valed värvid (pilt tehtud välguga), aga lähivõte peaks enam-vähem õigetes toonides olema. Ehkki mulle praegu siin lambivalgel meenutades tundub, et päevavalguses oleks nagu õigem toon olnud just see välguga pildi oma...Ahh, lilla ta on ja mulle sobib see koloriit, ega muu vist polegi tähtis. :oP

I joined handycraft project which contained 3 themes:
January - finishing uncompleted things and thrifty using,
February - everything associated with Estonia,
March - spring.
My January work was earlier posted here.
February work was bag in our flag colours (blue-black-white) for my dear danish friend Jørgen who has birthday on Friday, congratulations to him!
For spring theme I had millions of ideas, but they didn't realize, so finally I gave up rubber boots I tuned for my daughter. But in very last minute (today) I finished my headband and it's rather springy too.

Kummikud.

Keskmine tütar on mitmeid aastaid kummikuteta läbi ajanud, sest kui poes leidubki mõni numbrit 42 kandev naiste kummikute paar, siis tegelikkuses tema suurus 41st rohkemat ei mahuta. Aga nüüd, olles sügisel saanud "kalossiteaduses" targemaks, ostsin talle ühed elegantsema joonega meestekummikud ja tuunisin nad naiselikumaks. Kuramus, nüüd ma tahan ise ka omale taolisi saada....:oP
Aga kevad võib tulla!
Enne......ja pärast.
My middle daughter have been without rubber boots for several years already as there isn't big enough women's boots in shops. Now, after finding out how to paint rubber, I could buy pair of solid-looking men's ones. Now I want same kind for myself too! :oP
And spring can come!

Fotojaht: Hommik.

Photohunt theme is - morning.
Veel hommikuid.