pühapäev, 31. juuli 2011

Siit nurgast ja sealt nurgast ehk puder ja kapsad.

Jälle on nädal ja isegi nädalavahetus möödunud ja mina pole blogida ega blogisid lugeda jõudnud. Võtsin end nüüd kokku ja laadisin mõned viimasel ajal klõpsitud pildid üles.
Minu granaatõunapuu jäi tänavu õue suvitama viimata ja tundub, et talle hoopistükkis meeldib see, nii ohtralt pole ta varem õitsenud. Ega ma teagi, kas ma oleks ta muidu varasematel aastatel välja viinudki, aga ükskord olid tal söödikud kallal ja siis oli hea teda õues mürgitada ning sinna jätta, kuni...ta kenasti paranes. Punica granatum.Värske kartul pajas keemas ja delikatessid pannile, mõnus suvine söök. No meiesuguste karnivooride puhul lisandus muidugi ka praetud sink. ;o)
Muide, möödunud aastal maitsesin päevaliiliaid vaid toorelt, tänavu siis proovisin ka praadimist. Esimene kord paar õit lestade paneerimise jahus keerutades ja samas lestapraadimise õlis praetult. Tulemus oli võrratu! Järgmisel päeval proovisin küll sama soolaga segatud jahu, aga enne keerutasin õisi ka munas ja õli polnud kalane. Tulemus oli taas võrratu. Taas järgmisel päeval (vaat, kui tihti seda saaki jagatakse ja kui ohtralt!) proovisin puhtaid õisi või-õli segus praadida, et ehtsat maitset miski ei varjutaks Vaatamata õite magususele vajas tulemus ikkagi veidike soola ja jahuta oli konsistents ka natuke sültjas-libe. Seega jääme ikka paneerimise juurde.
Vahepeal sai taas kutsete kallal pusitud. Esmalt tegin keskmise tütre abiga veebi-variandi. Õppisin sealjuures lapselt nii mõnegi Wordis kujundamise nipi. Hea ikka, et tänapäeval nii targad lapsed on. :o) Aga et kõige nähtavamale kohale külas ikka suuremat kuulutust kui A4 või A3 vaja on, tuli üks ka käsitsi valmis teha. Kuna veebivariant juba nii tore sai, ei saanud ju latti alla lasta ja nii pusisingi akrüülidega asja kallal peaaegu terve vihmase päeva. Aga ma tegin seda mõnuga. Ja jäin tulemusega üsna rahule, ehkki mitte fotoga, mille ma sellest enne ülespanemist kiiruga klõpsisin. Ja poe juurde pildistama pole ma ka jõudnud.
Aga peole tulge kõik teie ka! ;o)

Ja nüüd siis natuke lilledest ka.
Roosa liilia, kes juba eelmisel aastalgi õitses.
Roosa liilia, kes täiesti uus on. Kui ma nüüd natuke neid eelmise aasta ostupostitusi lappaks, võib-olla leiaks nimegi. (Kindel ma pole, aga võib olla Bernini)
Siin käib taas suurem sööming.
Monardasid peaks natuke ohjeldama hakkama vist...
Pisikesel Muhediku-opuntial läksid värsked kõrvakesed kummaliseks, nagu kärna ja nüüd on ta altpoolt uusi ajama hakanud. Mis teda küll vaevata võib?
Thela opuntia kohe kõrval on ilus, kasvutingimused on neil samad.
See on monarda, kelle ma ise seemnest kasvatasin ja tema kõrvalt viisin poegi ka Tiile.
Kas ta nüüd ongi selline madal sort või on süüdi kidur kiviktaimlapinnas?
Aga hosta ja päevaliilia seal kõrval on küll uhked ja lopsakad. (Monardaõiekesi on näha alumises vasakus nurgas).
Keegi võiks mulle soodsalt kuhja vaba aega müüa, sest ideid on peas kuhjaga, mida kõike teha tahaks. Või peaks. Näiteks oleks vaja üles kaevata ja üle vaadata paar kahtlaseks muutunud lehtedega päevaliiliat. Ja grillinurga kitsikusest õigesse kohta päästa punane sarapuu, mis tähendab ka suuremat kibuvitsajuurimist. Ja Tiilt saadud liiliad maha istutada, mis jällegi tähendab paljude muude taimede kolimist. Naabrinaine pakkus oma keldrist briketipuru äraviimist enne uue küttelaadungi tulekut...algaval nädalal. Ja Aalujatepott on ka aina pooleli. Selle jaoks on mul freesturvas ka veel puudu. Või peaks naabrite puudetegemise nurgast saepuru näppama? Või tooks mere äärest väikseid kive (jälle see aeg!) ja kataks nendega? Sest vähemasti tsement on mul nüüd olemas.
Aga karm reaalsus on, et õhtuti-hommikuti jõuan vaid napilt igapäevased argitoimetused ära teha ja kord-paar nädalas ka selle eelpool reklaamitud peo tarvis proovides käia. Isegi marjad jäävad minust suuremalt jaolt metsa. No õnneks tundub vähemasti, et tööpäevad hakkavad natuke rahulikumaks muutuma, sealsed aiatööd on kenasti järje peal.
Ahjah, seda ka, et laupäevased meeletud vihmad siin liival päris uputust ei tekitanud ja taimed pidasid ka enam-vähem kenasti vastu. Vaid poja sünnipäevapidu tuli plaanivastaselt toas pidada ja pärast siis seda seebimulli- ja arbuusivett koogikreemiga segatult igast võimalikult nurgast koristada. Noh, aga vähemasti kastma ei pidanud ju.
As I am too busy lately, there is just big mix of my last weeks photos. Somebody could sell me some free time, please...

Fotojaht: Aed

Elan kortermajas ja oma kapsamaad ka kuskil pole. Et meil siin maal on maja ümber küll üsna suur maalapp, on kõigil soovijail ka oma lillepeenrad ümber maja, aga mingit kohta köögiviljaaia jaoks nagu pole. Aga ikka tahaks ju sutsuke "oma" suhu pista. Nii ongi minu köögiviljaaed pottides.
Tomatid maja lõunaseina ääres lillepeenras:Kartulid teise peenra ees:
Potitomatid suitsuahju otsas (vajadusel saavad maha tõstetud):
Ja kurgid-salatid sama ahju kõrval:
Saab hakkama küll. :o)
Teiste kaamerasse püütud aiad.
Photohunt theme is garden/fence (same name AED for both things in estonian). As I live in flatbox and here are common only flowerbeds around house, my veggy-garden is mostly in pots.

pühapäev, 24. juuli 2011

Ikka lilled-lilled-lilled.

Liiliapeenras võimutsevad praegu lumivalged liiliad. Lilies, in the moment mostly white.Eelmise aasta Aalujate kokkutuleku aegu Ellamaalt soetatud roos Double Delight õitseb kenasti, aga ilmselgelt vajab ta kõvasti toitu juurde, sest õied on 3x väiksemad, kui ostes. Last year bought rose Double Delight is lovely, but hungry, flowers are 3x smaller than should.
Kõige suurem putukavalik (liblikas jõudis enne klõpsu ära lennata) istub aga siin:
Uued päevaliiliad. Eile avanes Upitsa täidisõieline. Imeilus.
Täna avanes Magister, aga õiepungale oli keegi mingi terava asjaga triibu peale vedinud ja 2 kroonlehte on ulakalt lõhikuga. Rohkem tänavu selles uues peenras õitsejaid ei ole tulemas. Aga järgmisel aastal saab nad juba kõik peenart ehtima jätta, oi, kui uhke see saab siis olema! :o)
Thelalt saadud tumekollase päevaliilia Aten leidsin ka üles, oligi seal, kus arvasin olevat. Aga pilt tuli hägune, nagu toas avastasin, ja hetkel ei saa uut teha ka, sest akud läksid laadima.
All new daylilies are now opened and cut down. But next year will be wonderful flowersea in front of our house, almost can't wait!

Kohupiimakook, šokolaadine.

Tegin eile sünnipäevakingituseks koogi kaasa. Algretsepti leidsin siit, aga tegin koogi just sellest, mida kodust või külapoest kokku kraapida sain. Kook tuli väga hea, võib-olla ainult põhi jäi veidike liiga purune, aga minu viga ilmselt, sest alles tänasel ülevaatamisel leidsin, et algretseptis oli põhja sisse kasutatav suhkur ka koos võiga sulatatud, aga mina segasin ta niisama küpsisepuruga. Kõik Rammu saare sipelgad leidsid, et nüüd on aeg meie tuppa kooki sööma kolida...
Minu retsept tuli siis välja selline:

Põhi:
3 pakki šokolaadiküpsiseid (ntx Selga)
150g sulatatud võid (võiks natuke rohkem olla)
4spl pruuni suhkrut

Vahele maasikaid ja rabarbereid (või misiganes marju)

Kate:
2pk (400g) kohupiima
300g kodujuustu
200g vahukoort
200-300g hapukoort
6 muna
100-150g suhkrut
1-2spl vaniljesuhkrut
sidrunimahla
200g tumedat šokolaadi

1. Purusta küpsised, sega pruuni suhkru ja sulatatud võiga ja suru küpsetuspaberiga kaetud suure ahjuplaadi põhjale. Kata suupäraste marjadega (soovitavalt hapukamad).
2. Sega kombainis kõik täidiseained peale šokolaadi.
3. Sulata šokolaad veevannil. Vala kohupiimasegu küpsisepõhjale ning peale nirista (õigemini plörtsata, sest eriti vedelaks teda ei saa) sulanud šokolaad. Joonista spaatliga (või noaga) siksakke või ringe, et šokolaad seguneks osaliselt kattega.
4. Küpseta 160 kraadises ahjus umbes 1 tund. Lase enne lõikamist jahtuda.
Pildid ei kannata muidugi mingit kriitikat, aga hea, et mul üldse meelde tuli see kook jäädvustada.

reede, 22. juuli 2011

Sire.

Sire, õitses tegelikult juba paar päeva tagasi. Kohe-kohe on Upitsa täidisõieline avanemas.

Fotojaht: Magusam kui mesi.

Läksin klassikalist teed. ;o)Teised mesimagusad...
Photohunt theme is sweeter than honey. In estonian there is kinda riddle and right answer to that is - sleep. But from link above you find what others think about sweetest things.

pühapäev, 17. juuli 2011

Kummaline juhus.


Lapsed võtsid suure koristamistöö ja mänguasjade väljaviskamise ette.
Nii supertubli nende poolt, onju!

Isegi kappe ja sahtlibokse nihutati.
Nagu tavaliselt, ilmub sellistest kohtadest igasuguseid unustatud asju välja. Täiesti töötavaid puldiautosid ja...

Aga eriti lahe leid Kusti poolt oli üks mingi kooliürituse jaoks õpetaja poolt välja prinditud luuletuseleheke. No veenduge ise:



Laisa unistus.
Erika Esop

Juba jälle, jälle juba
koristan ma oma tuba.
Mitte keegi mind ei aita,
mitte keegi ka ei taipa,
et võib väsida üks laps,
kellel käsi ainult kaks.

Suureks saades oleks vaja
hakata vist leiutajaks,
teha saja käega masin,
kes siin koristaks ja kasiks,
hoiaks kokku minu aega.
Küll siis ema kiidaks poega,
ütleks: "Kõik on korras, Kusti,
mängi, kuni süda lustib!"

Kids found while big tiding up action label with very funny thematic poem under some furniture. Free translation - little boy named Kusti (like my boy) has to tidy up his room again and then he dreams about creating machine with hundred hands who might tidy up instead.

laupäev, 16. juuli 2011

Fotojaht: Vana ja uus.

Eile õhtul tuli mul taas selle koogi isu, mille ma 2 nädalat tagasi Aalujate kokkutulekule kaasa küpsetasin. Hea maitsega kook ja ülihea lihtne teha. Originaalretsept asub siin. Aga polnud mul tookord kirsse ja polnud ka nüüd. Siis tegin koogi sügavkülmast leitud punaste sõstardega, aga nüüdseks polnud ka neid enam. Leidus vaid väike karbike eelmise aasta (ehk siis VANU) musti sõstraid. Kiirelt väntasin siis meie kunagisele aiamaale ja korjasin tooreste vahelt peaaegu küpseid punaseid sõstraid (ehk siis UUSI) lisaks. Nii saigi taas väga hea kook, kus ühendatud vana ja uus.Ja veel üks pilt - et uuel päevaliilial (Heymacker) vaasis üksi igav poleks, lõikasin talle seltsiks oksa ka vanalt (Ruuge päevaliilia). Kust ma võisin eile hommikul unise peaga aimata, et tänaseks juba taas 2 uut sorti lahti on (vt eelmine postitus) ja ma vaasi lisa saan. Selgituseks mitteaednikele: eelmisel sügisel istutatud päevaliiliatel (tegelikult enamustle püsikutel) on soovitav tänavused õievarred maha lõigata, et taimed jõuaksid parema juurekava kasvatada. Aga uudishimu on ju nii suur, et kui vähegi kannatab, lastakse esimene õis ikka avaneda enne lõikamist. ;o)
Teised vana ja uue jahtijad leiad siit.
Photohunt theme is old and new. My first photo is taken of yesterday's cake where I used old black currants from deepfreezer and new red ones from bushes. And another is with daylilys, old sort on left side, brand new on right side.

Jälle uued päevaliiliad.

Hiigelsuure õiega malbe Pihlakaja võrratu sametise punase tooniga Anahita.
Taas on fotokas otsustanud värvi heledamaks muuta, eriti just Anahital, ometi pildistasin täiesti ilma päikeseta. Või on just see põhjuseks? Aga mammidele teen ma ilmselt meelehärmi küll - vaevu hakkab õis avanema, kui teda peenras enam pole. Käin ju nii varahommikul neid pildistamas-lõikamas, et meie maja mammid kõik põõnutavad veel. Nii on nende tusameel minu uue peenra suhtes ju isegi õigustatud. No vast annavad järgmisel suvel andeks...
Aga piilusin ikka korraks liiliapeenrasse ka ja seal oli ka uus tegija avanenud. See vist sama, kes Deiale ei meeldinud ja võib-olla temalt ma ta saingi. No mulle küll meeldib, kohe väga. :o)
Tänaseks lubas vihma, plaanisin siis tubaseid toimetusi ja homme niitmist, aga siiani pole piiskagi tulnud ja isegi päikest näitab. Mida siis nüüd teha? Minna niitma või pusida peokuulutuste kallal?

Another 2 new daylilys opened and looked into lily-flowerbed too, there was opened nice white-lilac one. Today should rain and I planned inside-doings, but so far weather is fine. Perhaps I should go to cut grass?

reede, 15. juuli 2011

Kadakale, Robertile ja Rudolfile!

Läksin spetsiaalselt fotokaga välja, et otsida 2 sinist õit pildile. No mida pole, seda pole. Kui miskit ongi sinist või sinisemapoolset, siis ikka kahesaja kaupa pigem. Aga lõpuks leidsin selle:Kallis Kadakas!
Palju õnne Sulle ja kogu perele ja kiiret kosumist tillukestele (juba peaaegu nädalastele!) mehehakatistele!
Kõigi Aalujate nimel
Köögikata


Lilleuudiseid.

Lubage esitleda - esimene uue peenra päevaliiliaõis avanes täna. Heymacker. Küll mina mõtlesin, millest selline nimi. Nüüd ma tean - vaid heinalised päevituvad nii tumedaks, kui on see õis.;o) Fotokas tegi teda kahjuks natuke heledamaks. Aga hetkel minu vaieldamatu lemmik. Muide, see noor puhmas tegi isegi 2 õievart, mis mul nüüd mõlemad vaasis on. Kas päevaliiliatel lähevad pungad vaasis ka lahti? First daylily opened today in new flowerbed - Heymacker.Aga et ma juba fotokaga väljas olin, klõpsisin mõned vihmapiisapildid veel. As I was already out with camera, I took few more raindrops photos.
Mõned on kurtnud, et neil pole hosta jaoks piisavalt varjulist kohta. See siin on totaalselt vastu lõunapäikest kiviktaimla kallakul. Väiksem küll, kui see tavaline sort muidu on, aga mis tal viga? Some have been thinking they have no shadow place for hostas. This one here grows in totally south-sunny place in my rockery. Smaller than this common sort usually, but very nicelooking, isn't it?
Tuled ja tiigrid lõunaseina ääres on ammu unustatud, aga nüüd alustavad muud liiliad teises peenras ka. Most common orange lilys near southwall are finished long time ago, but now start more interesting sorts in other flowerbed.
Sedasi juhtub, kui korea kellukas panna sinna, kus ruumi pole:
So happens if you put very invasive flower(Campanula takesimana) in very full flowerbed:

esmaspäev, 11. juuli 2011

Mitte roosidest.

Roosid õitsevad kui meeletud, aga mis ma neid samu ikka aastast aastasse üles panen. Kes tahab, vaadaku vanu pilte. :oP
Hoopis vahvam on, et esimest korda hakkas õitsema parukapuu (Cotinus coggygria "Royal Purple"). Ise veel üsna väike ja äbarik, aga iga oksa otsas õiekuhil. Eks vanemal põõsal on need "parukad" ilmselt tihedamad.
Karedat deutsiat (Deutzia scabra "Plena") olen küll ka iga aasta näidanud, aga tema õied meeldivad mulle niiväga, et ma kohe ei saa nendega eputamata jätta.
Kaunis kolkvitsia (Kolkwitzia amabilis) hakkas samuti esimest korda õitsema. Aga temaga on kummalised lood tegelikult. Ta nimelt käitub roomava pinnakatjana ja ajab kõikjalt selle laiutava võra alt maast võrseid ka üles. noored võrsed on pikemalt põõsa kohal püsti, aga talvega koolduvad või murduvad need kõik ka ära. Ühesõnaga ei mingit 1,5-2-meetrist püstist kaarjate okstega põõsast... Ja need õied olid kõige lõunapoolsemate äärmiste maadligi okste otsas.
Kroonülased (Anemone coronaria) tärkasid tänavu juba varakult neist mugulaist, mis maha olid jäänud. Seevastu keldris hoiul olnud mugulakestest oli kevadeks vaid peotäis mullapuru saanud. Puistasin selle puru uude peenrasse lõhislehise äädikapuu ümber. Isegi ei mäleta, kas ma teda üldse sügavamale ka segasin...Aga nüüd ei taha äädikapuu enam väljagi paista. :oP
Roses are blooming like hell, but I have photos of them from every year. So this time I show some unusual bushes/plants instead. This year have been hard for conifers, but many other bushes decided to bloom first time.