Kui ma pikemalt ja intensiivsemalt ringi liikuda plaanin, varustan oma jala(d) sellise kavala atribuutikaga, nagu üleval näha. Kui algul oli sellega mugavam, kui ilma, siis nüüd kipub juba vastupidi olema, seega on paranemine märgatav. Aga siiski tuleb veel ettevaatlik olla.
Aga selle kodus vedelemisega tulevad parasjagu tobedad kombed külge. Näiteks sõitsin ükspäev koos sõbranna 1. klassi tütrega bussis koju ja õpetasin talle, kuidas saab beebi jalajäljed udusele bussiaknale. Häbi mulle, onju! Pilt on moblaga tehtud ja ei kannata tegelikult mingit kriitikat, aga on teemasse vähemalt.
Teiste jalad ka.
Photohunt theme is legs. First photo is taken when I prepared for longer walk. Another about teaching my friend's little daughter to make baby footsteps on foggy bus window. Last photo is taken by mobile phone.
pühapäev, 27. november 2011
reede, 25. november 2011
Nii sombune.
Olin nüüd lausa 4 päeva ja 3 ööd kodust ära. Kursused Kehtnas kestsid küll 2 päeva (T,K), aga et nii esmaspäeval kui neljapäeval oli Tallinnas kuhjaga asjaajamisi (töötu kiire elu!), siis veetsingi parem 3 ööd Raplas tädi juures.
Kui lahkusin, tundus tõeline talv saabuvat - varahommikul üle Loo lageda välja arsti juurde marssides omandasid isegi sukkadesse ja pikkadesse pükstesse peidetud kintsud tumepunase nahavärvuse ja nina sallist välja pista ei saanud. Päevapeale läks asi muidugi leebemaks, aga külm püsis ja isegi mõningaid lumekribalaid heljus alla. Kuid juba teisipäevaks oli taas "soe" ja terve päeva hõljus ringi vatjas udu. Eilseks aga oli sellest udust saanud üks lõputu vihm, nii et koju jõudes võisin jopest lausa vett välja väänata. Brrr. Ja muidugi polnud kodus keegi taibanud mu meeletuid pesunööritäisi esmaspäeva õhtuks ära korjata ja nüüd nad seal siis ujuvad...aga mul oleks vaja ju juurde pesta.
Homme tuleb üks kiire päev - õhtul on see pidu, milleks on vaja mitmetpidi valmistuda, aga hommikul peame hoopis bussiga linna sõitma. Samas, kui kõik soovitult hästi läheb, saame linnast tagasi tulla juba OMA autoga. Hoidke siis meile pöialt.:o)
Sellest nutusest ilmast pilti teha ei taha, panen siia siis parem oma Raplasse kaasa tehtud lõikelauad - soolaleivaks sõbrannale ja sünnipäevaks tädile. Iseküpsetatud leivad olid muidugi ka seal peal. ;o) Viimasel hetkel tuli meelde, et nuge kinkida ei tohi ja, kuna nende komplektide konkreetsed isendid sellised lihtsad ja labased ka olid, korjasin nad päris ära - igaühel on niikuinii oma lemmik leivanuga kodus olemas.
Järgmisel nädalal tuleb taas teisipäev-kolmapäev Raplamail veeta, aga seekord lähen teise sõbranna, oma esimese klassi pinginaabri juurde. Nii tore on, et saab mitu mõnusat asja kokku liita - väga hea koolituse ja kaugete sõprade-sugulaste külastused. Koolitus on tõesti hea ja oi-kui-vajalik mulle hetkel. Loodetavasti saan selle abil ka tõeliselt hea sekretärikoha tulevikus.
Kui lahkusin, tundus tõeline talv saabuvat - varahommikul üle Loo lageda välja arsti juurde marssides omandasid isegi sukkadesse ja pikkadesse pükstesse peidetud kintsud tumepunase nahavärvuse ja nina sallist välja pista ei saanud. Päevapeale läks asi muidugi leebemaks, aga külm püsis ja isegi mõningaid lumekribalaid heljus alla. Kuid juba teisipäevaks oli taas "soe" ja terve päeva hõljus ringi vatjas udu. Eilseks aga oli sellest udust saanud üks lõputu vihm, nii et koju jõudes võisin jopest lausa vett välja väänata. Brrr. Ja muidugi polnud kodus keegi taibanud mu meeletuid pesunööritäisi esmaspäeva õhtuks ära korjata ja nüüd nad seal siis ujuvad...aga mul oleks vaja ju juurde pesta.
Homme tuleb üks kiire päev - õhtul on see pidu, milleks on vaja mitmetpidi valmistuda, aga hommikul peame hoopis bussiga linna sõitma. Samas, kui kõik soovitult hästi läheb, saame linnast tagasi tulla juba OMA autoga. Hoidke siis meile pöialt.:o)
Sellest nutusest ilmast pilti teha ei taha, panen siia siis parem oma Raplasse kaasa tehtud lõikelauad - soolaleivaks sõbrannale ja sünnipäevaks tädile. Iseküpsetatud leivad olid muidugi ka seal peal. ;o) Viimasel hetkel tuli meelde, et nuge kinkida ei tohi ja, kuna nende komplektide konkreetsed isendid sellised lihtsad ja labased ka olid, korjasin nad päris ära - igaühel on niikuinii oma lemmik leivanuga kodus olemas.
Järgmisel nädalal tuleb taas teisipäev-kolmapäev Raplamail veeta, aga seekord lähen teise sõbranna, oma esimese klassi pinginaabri juurde. Nii tore on, et saab mitu mõnusat asja kokku liita - väga hea koolituse ja kaugete sõprade-sugulaste külastused. Koolitus on tõesti hea ja oi-kui-vajalik mulle hetkel. Loodetavasti saan selle abil ka tõeliselt hea sekretärikoha tulevikus.
pühapäev, 20. november 2011
Fotojaht: 20.11.2011
Et mitte valelik olla, tunnistan üles, et tegin selle pildi juba 5 päeva tagasi, sest karta oli, et nädalavahetusel mul selleks jalutuskäiguks mahti pole. Ja ilm polnud ka täna nii päikeseline, ehkki mitte päris sombune ka. Aga teisipäevasel jalutuskäigul sain veel palju vahvaid fotosid, neid võib näha selles postituses.
Teised numbrimängud kaamerasilma ees on nähtavad siin.
Photohunt theme is connected to todays playful date: 20.11.2011. To be true I took my photo 5 days ago, wasn't sure if I manage go to beach today.
Teised numbrimängud kaamerasilma ees on nähtavad siin.
Photohunt theme is connected to todays playful date: 20.11.2011. To be true I took my photo 5 days ago, wasn't sure if I manage go to beach today.
laupäev, 19. november 2011
Minu päris esimene...
...tõeline rukkileib.
Juhindusin sellest retseptist ja väga hea sai, isegi ainult keefirist ja leivast tehtud juuretisega. Loodetavasti on siis järgmised veelgi paremad, kui juuretis juba oma väe sisse võtab.
My very first real black (rye) bread. Mmm, that was really good!
Juhindusin sellest retseptist ja väga hea sai, isegi ainult keefirist ja leivast tehtud juuretisega. Loodetavasti on siis järgmised veelgi paremad, kui juuretis juba oma väe sisse võtab.
My very first real black (rye) bread. Mmm, that was really good!
Roosad lillekesed.
Olid ühed kenad valged sõrmikud teatava erksinise tikandiga...
Aga neid lillekesi tehes selgus kurb tõde, et saan nii peent heegeldamist teha vaid tugeva valgusega ja...prillidega, mida mul veel pole. Abikaasa sai hiljuti ja need on peaaegu, aga mitte päris see, mis vaja oleks. Pealegi on temal endal neid vaja, ma ei saa neid lihtsalt ärandada ju. Ohjah, staarost ne raadost.
Aga neid lillekesi tehes selgus kurb tõde, et saan nii peent heegeldamist teha vaid tugeva valgusega ja...prillidega, mida mul veel pole. Abikaasa sai hiljuti ja need on peaaegu, aga mitte päris see, mis vaja oleks. Pealegi on temal endal neid vaja, ma ei saa neid lihtsalt ärandada ju. Ohjah, staarost ne raadost.
neljapäev, 17. november 2011
Lõunamaareis mõne tunniga.
Käisin täna lõunamaareisil ja järgmisel laupäeval kutsun teid ka kaasa!
Seekordse veebiversiooni kuulutsest tegi Terje:
Minu teha oli üks eriti suur plakat meie poe seinale. See palmide ja päikese sirgeldamine andis tõepoolest sellise mõnusa laengu, nagu oleks ise reisil ära käinud. Usun, et pidu ise annab ka. Aga tulge ja proovige omal nahal!
Seekordse veebiversiooni kuulutsest tegi Terje:
Minu teha oli üks eriti suur plakat meie poe seinale. See palmide ja päikese sirgeldamine andis tõepoolest sellise mõnusa laengu, nagu oleks ise reisil ära käinud. Usun, et pidu ise annab ka. Aga tulge ja proovige omal nahal!
teisipäev, 15. november 2011
Jalutuskäik Lännekasse.
Täna otsustasin vahelduseks hoopis majatagusesse randa minna.
Ega see teab mis kerge ettevõtmine polegi. Sealne rand on kaugemal, kui sadama pool ja lisaks selgus, et viimased otseteed olid ka täis ehitatud. Nii ragistasin lõpuks läbi võsa ja pidin ka ühelt veel piirdeaeda mitte omavalt krundilt läbi lipsama. Tagasitee oli aga seega veelgi pikem. Õnneks sai rannas palkidest tehtud pingil jalgu puhata. Aga nüüd ma ruttasin juba sündmustest ette. Nimelt sattusin võsas ragistades sellisele vaatepildile.
Üldiselt võin üsna kindlalt väita, et seda hunnikut, kus kaugemalt silmitsedes tundus ka täiesti töökorras lumelabidaid ja muud kasutamiskõlbulikku olevat, ei saanud sinna aia taha lepikusse sokutada mitte keegi muu, kui selle sama uhke majaga krundi omanikud. No ja kui olekski mingi eelmine omanik vms...mina küll ei tahaks kohe oma hoolitsetud aia taga metsas sellist lasumit vaadata.
Aga õnneks avanes randa jõudes märksa kenamaid vaatepilte.
Meri oli ka hoolega uhkeid mustreid maalinud
Seda võib aga lausa meisterlikuks kunstiteoseks nimetada.
Lähemalt ja õigetpidi keeratult ka:
Ilmselt oli seesama lepik merele modelliks...
Isegi lõikeheinakõrreke on kunsti teha proovinud, ise veel maa külge aheldatud.
Veetase oli lausa meetrijagu madalamal, kui tavaliselt.
Aga tagasiteel sattusin hoopis seenenäitusele.
Üldiselt võin üsna kindlalt väita, et seda hunnikut, kus kaugemalt silmitsedes tundus ka täiesti töökorras lumelabidaid ja muud kasutamiskõlbulikku olevat, ei saanud sinna aia taha lepikusse sokutada mitte keegi muu, kui selle sama uhke majaga krundi omanikud. No ja kui olekski mingi eelmine omanik vms...mina küll ei tahaks kohe oma hoolitsetud aia taga metsas sellist lasumit vaadata.
Aga õnneks avanes randa jõudes märksa kenamaid vaatepilte.
Meri oli ka hoolega uhkeid mustreid maalinud
Seda võib aga lausa meisterlikuks kunstiteoseks nimetada.
Lähemalt ja õigetpidi keeratult ka:
Ilmselt oli seesama lepik merele modelliks...
Isegi lõikeheinakõrreke on kunsti teha proovinud, ise veel maa külge aheldatud.
Veetase oli lausa meetrijagu madalamal, kui tavaliselt.
Aga tagasiteel sattusin hoopis seenenäitusele.
Pesupäev Milkaga
Kui meie abiturient nädalavahetuseks koju tuleb, on ikka ja alati kiiresti suuremad laarid pesusid vaja ära pesta. Haarasime siis Milkaga kahekesi härjal sarvist.
Esmalt kütsime ahju kuumaks, et nõoka pesud ikka piisavalt kiiresti ära kuivaks
ja siis läksime triikima.
Tehtud!
pühapäev, 13. november 2011
Pohlakook.
Selle koogi ma avastasin reedel, kui kooli isadepäevapeole küpsetama pidin. Kringlid olid valmis, aga tahtsin veel mingit kooki ka teha. Mõtlesin pohladele ja siis kasutasin oma lemmikut, nami-nami otsingut. Leidsin selle retsepti, kust tegelikult kasutasin ainult põhja (no ja muidugi pohli). Aga tahtsin kindlasti kasutada ka valget šokolaadi ja külmikus oli vahukoor, mis tõstis juba hädakisa. Kuna sööta oli vaja ~40 inimest, tegin plaadikoogi ja põhja 2-kordse kogusega. Ausalt öelda ma enam ei mäletagi, mida täpselt ma sinna täidisesse surasin, ilmselt vahukoorele lisaks ka muna, natuke suhkrut ja vaniljesuhkrut, aga et poolikut valget šokolaadi tundus vähevõitu olevat, lisasin ka pooliku tumeda šokolaadi. Kook jäi plaadil tervelt pildistamata ja peol ma seda ka ei teinud, sest selgus, et olin natuke selle asjaga ikka puusse pannud - rootsi lauaga peole oli see kook natuke liiga pehme ja lahtilõigatud ning vaagnale ladustatud tükid olid kõike muud kui ilusad. Näpu vahelt süüa oli ka üsna raske. Aga miline jumalik maitse!!!
Kuna mul pool peret kohe kuidagi pohlakooke ei taha, tegin eile hoopis sidrunikooki, seda oktoobrikuist rammusat. See on meie nõoka lemmikkook ja enamuse ülejääkidest võtab ta täna kooli kaasa. Aga täna tuleb isale külla ka meie vanim tütar ja nii sain hea vabanduse taas kord seda pohlakooki proovida. Täna oli mul täidise jaoks hoopis muid aineid võtta, aga ohtralt pohli ja šokolaadid on selles täidises kindlad nagu raudnael.
Tänane kook sai selline:
Põhi:
150 g pehmet toasooja võid / roomwarm soft butter
1.3 dl suhkrut / sugar
1 muna / egg
1.5 dl nisujahu / wheat flour
1 dl täistera(spelta)nisujahu/ wholegrain spelta flour
0.5 dl rukkijahu / rye flour
0.5 tl söögisoodat / 0,5 teasp baking soda
0.5 dl piima/ milk
Kate:
50g valget šokolaadi/ white chocolate
50g tumedat šokolaadi/ dark chocolate
200g toorjuustu/ cream cheese
2 muna/ eggs
1dl (kohvi)koort/ (10%)cream
(1 spl maisitärklist/ 1tblsp corn starch)
1dl suhkrut/ sugar
2 tl vanillisuhkrut/ 2 teasp vanilla sugar
~0,5 l külmutatud pohli/ cowberries
Valmistamine:
Vahusta toasoe või ja suhkur heledaks. Lisa edasi vahustades muna.
Sega kuivained omavahel, lisa kahes jaoks koos piimaga munavahu hulka.
Sega tainas ühtlaseks ning suru võitatud pirukavormi põhjale ning külgedele.
Puista pooled pohladest vormi.
Purusta esmalt kombainis šokolaadid, siis lisa toorjuust, muna, suhkrud ja sega veel, viimasena lisa koor. Vala see vedel segu ettevaatlikult vormi.
Puista peale ülejäänud pohlad.
Küpseta 200-kraadises ahjus 30-40 minutit, kuni taigen on küpsenud ja täidis hüübinud. Lõpupoole võid ahju temperatuuri natuke maha keerata.Tegelikult selgus küpsetamise käigus, et kohvikoort kasutades oleks ilmselt mõistlik olnud ka 1 spl maisitärklist lisada, sest täidis ei tahtnud kuidagi hüübida.
Kuna mul pool peret kohe kuidagi pohlakooke ei taha, tegin eile hoopis sidrunikooki, seda oktoobrikuist rammusat. See on meie nõoka lemmikkook ja enamuse ülejääkidest võtab ta täna kooli kaasa. Aga täna tuleb isale külla ka meie vanim tütar ja nii sain hea vabanduse taas kord seda pohlakooki proovida. Täna oli mul täidise jaoks hoopis muid aineid võtta, aga ohtralt pohli ja šokolaadid on selles täidises kindlad nagu raudnael.
Tänane kook sai selline:
Põhi:
150 g pehmet toasooja võid / roomwarm soft butter
1.3 dl suhkrut / sugar
1 muna / egg
1.5 dl nisujahu / wheat flour
1 dl täistera(spelta)nisujahu/ wholegrain spelta flour
0.5 dl rukkijahu / rye flour
0.5 tl söögisoodat / 0,5 teasp baking soda
0.5 dl piima/ milk
Kate:
50g valget šokolaadi/ white chocolate
50g tumedat šokolaadi/ dark chocolate
200g toorjuustu/ cream cheese
2 muna/ eggs
1dl (kohvi)koort/ (10%)cream
(1 spl maisitärklist/ 1tblsp corn starch)
1dl suhkrut/ sugar
2 tl vanillisuhkrut/ 2 teasp vanilla sugar
~0,5 l külmutatud pohli/ cowberries
Valmistamine:
Vahusta toasoe või ja suhkur heledaks. Lisa edasi vahustades muna.
Sega kuivained omavahel, lisa kahes jaoks koos piimaga munavahu hulka.
Sega tainas ühtlaseks ning suru võitatud pirukavormi põhjale ning külgedele.
Puista pooled pohladest vormi.
Purusta esmalt kombainis šokolaadid, siis lisa toorjuust, muna, suhkrud ja sega veel, viimasena lisa koor. Vala see vedel segu ettevaatlikult vormi.
Puista peale ülejäänud pohlad.
Küpseta 200-kraadises ahjus 30-40 minutit, kuni taigen on küpsenud ja täidis hüübinud. Lõpupoole võid ahju temperatuuri natuke maha keerata.Tegelikult selgus küpsetamise käigus, et kohvikoort kasutades oleks ilmselt mõistlik olnud ka 1 spl maisitärklist lisada, sest täidis ei tahtnud kuidagi hüübida.
laupäev, 12. november 2011
Fotojaht: Võrgus
...
Ütleb: "Sina merest kehva kala tood.
Rohkem kasu toovad minu kirjakud,
kui su lahjad tursad, lestad-kõversuud."
Oota, oota! Tulgu kagutuuled vaid,
näha toon sul iludusi-angerjaid!
...
Rohkem kasu toovad minu kirjakud,
kui su lahjad tursad, lestad-kõversuud."
Oota, oota! Tulgu kagutuuled vaid,
näha toon sul iludusi-angerjaid!
...
Aga ülaltoodud laul kehtib siiski ainult lääneranniku kohta - siin põhjas viib kagutuul viimasegi kala rannast ära.
Vaata ka, mida või keda teised oma võrku püüdnud on.
Photohunt theme is "in the net".
neljapäev, 10. november 2011
Mart tõi külma.
Nii ta oli, täna hommikuks oli kogu maa korralikult härmas, isegi 3-meetrised arooniad olid ladvani härmas. 2. korruse akna taga asuv termomeeter näitas päikesetõusul -0,3°C, aga mälus oli -2,3°C ja minu teada ma hiljuti nullisin vanad andmed ära.
Suvelilledega on siis nüüd kõik, ei tea, kuidas need vaarikad vastu pidasid, lootsin, et ka mu nõokas saab nädalavahetusel neid maitsta. Aga ilus on!
We had first frost night. Frost was rather strong, even 3 meters high bushes were all frozen and measurer behind 2nd floor window show -0,3°C on dawn, but in memory there was even -2,3°C. Summerflowers are now gone. But it's so beautiful!!!
Suvelilledega on siis nüüd kõik, ei tea, kuidas need vaarikad vastu pidasid, lootsin, et ka mu nõokas saab nädalavahetusel neid maitsta. Aga ilus on!
We had first frost night. Frost was rather strong, even 3 meters high bushes were all frozen and measurer behind 2nd floor window show -0,3°C on dawn, but in memory there was even -2,3°C. Summerflowers are now gone. But it's so beautiful!!!
Labels:
laste tegemised,
lilled,
puud,
päevaaruanne,
põõsad,
taimed
kolmapäev, 9. november 2011
Mardilaupäeval marjule!?
Täna oli jälle ilus päikeseline päev, pani kõik kollased lehed kenasti särama. Miinuseid pole meil ikka veel olnud, ehkki täna oli õhk hulga kargem, kui eelnevatel päevadel. Kuuldavasti pisut sisemaa pool oli juba öökülma ka.
Eilse jalutuskäiguga jõudsin otsaga sadamasse välja ja piilusin ka sealsesse vaarikavõssa, sest külajutud räägivad, et vaarikaid pidavat olema. Oligi! Ja palju. Eile polnud mul aga ei topsi ega fotokat ja sombusevõitu oli ka, seepärast lootsin täna paremat ilma, et oma vead parandada.
Nagu tellimise peale sain maja ees naabrinaistega ka kokku, läksime kolmekesi koos seda imet uurima, nemad muidugi üsna uskmatult. Aga said nemad isu täis süüa, mina koju lastelegi korjata ja meist jäi neid sinna veel kõvasti kasvama. Ainuke viga oligi, et käed hakkasid külmetama (no ja minul, poolvigasel, tuli jaksust ka puudu). Muidu oleks vist mitmeid liitreid võinud saada. Ja ei mingit umbrohuvõsa, ainult uhked marjakobarad väljanäitusel.
Pärastpoole istusime kaldaletõmmatud kai serval, kõlgutasime jalgu (parim lõdvestusharjutus põlveliigestele) ja nautisime madalat sügispäikest.
Pumbamaja teenurga lehis oli kahjuks juba varju jäänud, vaid latv säras natuke päikese käes.
Ehkki need vaarikad on hapumad kui suvel ja pisut nagu mõrkjadki, ei hakka neid millegi vaaritamisele küll raiskama - kaussi ja niisama värskelt suhu, saab kõik võimalikud vitamiinid kätte.
Palju häid marte kõigile!
Found on yesterday's walt that there is lot of raspberries on wild plants in harbour. Second round of cource. As I had no camera nor mug with me yesterday and day was cloudy too, I hoped for better day today. And it was nice and sunny indeed. Neighbour-friends came too to take a look by themselves, they were rather suspicious about that. But we had nice time and got as much berries as cold let us be on bare hands and there is still lot of berries left, go on and bon appetite!
Eilse jalutuskäiguga jõudsin otsaga sadamasse välja ja piilusin ka sealsesse vaarikavõssa, sest külajutud räägivad, et vaarikaid pidavat olema. Oligi! Ja palju. Eile polnud mul aga ei topsi ega fotokat ja sombusevõitu oli ka, seepärast lootsin täna paremat ilma, et oma vead parandada.
Nagu tellimise peale sain maja ees naabrinaistega ka kokku, läksime kolmekesi koos seda imet uurima, nemad muidugi üsna uskmatult. Aga said nemad isu täis süüa, mina koju lastelegi korjata ja meist jäi neid sinna veel kõvasti kasvama. Ainuke viga oligi, et käed hakkasid külmetama (no ja minul, poolvigasel, tuli jaksust ka puudu). Muidu oleks vist mitmeid liitreid võinud saada. Ja ei mingit umbrohuvõsa, ainult uhked marjakobarad väljanäitusel.
Pärastpoole istusime kaldaletõmmatud kai serval, kõlgutasime jalgu (parim lõdvestusharjutus põlveliigestele) ja nautisime madalat sügispäikest.
Pumbamaja teenurga lehis oli kahjuks juba varju jäänud, vaid latv säras natuke päikese käes.
Ehkki need vaarikad on hapumad kui suvel ja pisut nagu mõrkjadki, ei hakka neid millegi vaaritamisele küll raiskama - kaussi ja niisama värskelt suhu, saab kõik võimalikud vitamiinid kätte.
Palju häid marte kõigile!
Found on yesterday's walt that there is lot of raspberries on wild plants in harbour. Second round of cource. As I had no camera nor mug with me yesterday and day was cloudy too, I hoped for better day today. And it was nice and sunny indeed. Neighbour-friends came too to take a look by themselves, they were rather suspicious about that. But we had nice time and got as much berries as cold let us be on bare hands and there is still lot of berries left, go on and bon appetite!
Labels:
kaunid kohad,
marjad,
puud,
päevaaruanne,
päevaliiliad
pühapäev, 6. november 2011
Soe püsib.
Ehkki täna oli veidike tuulisem ja käed tundsid end kinnastes paremini, kui ilma, on siiski temperatuurid veel novembri kohta väga kõrged. Ülemisel pildil on habras särav magunaõieke, sättinud ennast kõrtsi juurde istutatud noore kuuse rüppe. Allpool on natuke õisi, mis mul üleeile kahe silma vahele olid jäänud. Aga päevad on ikka juba niiiiiiiii lühikesed - tulin enne 3 massaažist, kui neid pilte tegin, aga näiteks raudrohi ja aster on juba tegelikust palju tumedamad siin piltidel.
Muskus-kassinaeril (Malva moschata) on uued lopsakad võrsed, õiepungi täis.
Ka kuldmaran (Potentilla aurea) on uusi õievarsi ajanud, aga enamuses ikka vaid lehti (vasakus pildiservas). Need lähevad härmahommikutel imekauniks.
Üks roosa raudrohi (Achillea millefolium) on veel lopsakalt õites, ehkki oluliselt kahvatum, kui suvel.
Ülihilise õitsemisajaga madalal astril (Aster) ei õnnestu enamasti ühtegi õit avada, heal aastal vast paar tükki. Sellist õitemerd temal näen küll esimest korda.
Kaktused on juba krimpsus, eriti see suurem, Thela Opuntia.
Muskus-kassinaeril (Malva moschata) on uued lopsakad võrsed, õiepungi täis.
Ka kuldmaran (Potentilla aurea) on uusi õievarsi ajanud, aga enamuses ikka vaid lehti (vasakus pildiservas). Need lähevad härmahommikutel imekauniks.
Üks roosa raudrohi (Achillea millefolium) on veel lopsakalt õites, ehkki oluliselt kahvatum, kui suvel.
Ülihilise õitsemisajaga madalal astril (Aster) ei õnnestu enamasti ühtegi õit avada, heal aastal vast paar tükki. Sellist õitemerd temal näen küll esimest korda.
Kaktused on juba krimpsus, eriti see suurem, Thela Opuntia.
laupäev, 5. november 2011
Kes või mis meie tegemisi juhib?
See pole sugugi mitte esimene (ega kindlasti ka mitte viimane) kord, kus ma just õigel ajal midagi vajalikku kuskilt avastan.
Kuna põlv on juba piisavalt paraneda saanud, sain arstilt loa velotrenažööriga natuke treenima hakata. Tõsi, muidu on juba üsna hea seda põlve liigutada, aga päris sirgu jalga ajada on raskevõitu ja lihased on ka kole kiiresti taandarenenud. Näiteks eilse 3x trepist üles-alla käimise peale olid täna lihased täiesti haiged. Seega on treenimine juba hädavajalik. Aga enne ratta selga ronimist otsustasin järjekordse kapiosa ära koristada (uskumatu, millisesse seisukorda oli mu elamine selle töömaratoniga jõudnud). Ja koristamise käigus leidsin mingi kausta vahelt lugematud aastad tagasi mingist Kodutohtrist paljundatud lehed taastusraviharjutustega põlveliigestele!!! Tegin kõik 26 harjutust läbi ja tundsin, et see on just see, mida ma praegu kõige rohkem vajan. Vot! Ratta seljas käisin ka ära, kerge koormusega 10 minutit ja 2 km, alustuseks rohkem ei julenud teha.
Kuna põlv on juba piisavalt paraneda saanud, sain arstilt loa velotrenažööriga natuke treenima hakata. Tõsi, muidu on juba üsna hea seda põlve liigutada, aga päris sirgu jalga ajada on raskevõitu ja lihased on ka kole kiiresti taandarenenud. Näiteks eilse 3x trepist üles-alla käimise peale olid täna lihased täiesti haiged. Seega on treenimine juba hädavajalik. Aga enne ratta selga ronimist otsustasin järjekordse kapiosa ära koristada (uskumatu, millisesse seisukorda oli mu elamine selle töömaratoniga jõudnud). Ja koristamise käigus leidsin mingi kausta vahelt lugematud aastad tagasi mingist Kodutohtrist paljundatud lehed taastusraviharjutustega põlveliigestele!!! Tegin kõik 26 harjutust läbi ja tundsin, et see on just see, mida ma praegu kõige rohkem vajan. Vot! Ratta seljas käisin ka ära, kerge koormusega 10 minutit ja 2 km, alustuseks rohkem ei julenud teha.
reede, 4. november 2011
Fotojaht: Rännud.
Oi, rändamine on vahva. Ja rännata võib isegi siis, kui sul selleks võimalust polegi. Või vähemasti sulle tundub, et pole. Sest tegelikult:
sa võid rännata ajalukku, ütleme näiteks aastasse 1905, ja kujutada ennast Eduard Vildeks, kes arutleb, miks ikkagi temast ei saanud ajakirjanikku
sa võid rännata pilvepiirile ja vaadata, kui heledalt seal päike särab
sa võid muretu beebina piimapudel kaisus unemaale rännata
sa võid aga hoopis uhkesse kuppelahju rännata - muidugi juhul, kui sa pajaroog juhtud olema
või purki, kui oled suvepäikeses magusaks ja mahlaseks küpsenud köögivili
Photohunt theme is travels (trips). You can travel wherever you like...
sa võid rännata ajalukku, ütleme näiteks aastasse 1905, ja kujutada ennast Eduard Vildeks, kes arutleb, miks ikkagi temast ei saanud ajakirjanikku
sa võid rännata pilvepiirile ja vaadata, kui heledalt seal päike särab
sa võid muretu beebina piimapudel kaisus unemaale rännata
sa võid aga hoopis uhkesse kuppelahju rännata - muidugi juhul, kui sa pajaroog juhtud olema
või purki, kui oled suvepäikeses magusaks ja mahlaseks küpsenud köögivili
Ühesõnaga rända, kuhu iganes hing ihkab, ainult vaata, et su ränd niimoodi ei lõppeks:
Sest see oleks ju ütlemata kurb, ehkki kaunis. Photohunt theme is travels (trips). You can travel wherever you like...
Telli:
Postitused (Atom)

















































