pühapäev, 4. aprill 2010

Vihmane laupäev.

Eile oli terve päev nii vihmane ja mitte just kõige soojem, et polnudki nagu tahtmist nina toast välja pista. Et ma ikka poodi pidin minema, tegin ka tillukese fotoreportaaži maja juurest ära.
Märtsikellukesed olid mul kunagi teises peenras, kelleltki saadud paar sibulat. Aga need ei tahtnud seal mitte paljuneda ja lõpuks hääbusid sootuks. Eelmisel aastal sain omale paar uut (ei mäleta, aga vist emalt), loodame, et neil on parem saatus nüüd. Esimene igatahes juba õitseb, ise tollipikkune vaevalt. :o)Kukehari Herbstfreude on alati ilus. Eriti nunnu just siis, kui kevadel vanad varred maha on lõigatud ja uued nupsukesed tüügaste vahel punnitamas.
Ega ma ju ei mäleta, mida kõike ma eelmisel aastal omale kokku vedasin.:oP Nii nuputangi, kes see siis nüüd on. Mingi lauk vist? Vast see suur suureleheline, kelle ka ema juurest tõin.
See uus peenar on mul muidu ikka veel sügava hange all, aga ükskord ammu lõin lumelabida sellesse hange, lootes tabada roosi kohta ja talle natuke õhku lasta, aga koht oli vale ja hang liiga raske. Sellest labidalohust aga sulaski sinna peenrasse selline puhas kohake. Ilmselt sama labidas oli ka ühe lehe laugul ära äestanud. Sorry!
Reedel õnnestus mul vihmavahes ära koristada (ja natuke isegi rohida) kõik selleks hetkeks välja sulanud peenrajupid, mida polegi nii väga vähe. Majatagused naabrite peenrad istuvad veel kõik poolemeetristes hangedes. Aga nüüd saab vähemasti lumikellukesi vaadata ilma koledate kõdunenud lehtedeta. Õige pea peaks seina ääres ka sillad lahti minema ja siin-seal on ka krookuseninakesi juba paista.
Vaadake ise, kui puhas majaots juba on.
Kiviktaimla lõunakülg on juba täiesti paljas.
Vaid põhjapool on veel mõned päevad sulamist.
Aga köögiakna alla tuleb tänavu vist kaerapeenar. ;o)
Imede ime - naabrite kaevu ees ei olegi mul ainult 4 vaksapikkust rohelist toigast, vaid on terve äädikapuu pikkade toigaste vahel. :o)
Minu kuuseke on kah kenasti elus ja pungitab. Aga ta vist jääbki selliseks ülilühikeste tihedate okastega isendiks, nagu ta peale metsast lagedaletulekut moondus.

laupäev, 3. aprill 2010

Fotojaht: Kaugel.

No seekordne teema läks minu puhul küll täiega täppi. Olen terve eelmise (puhkuse)nädala praktiliselt iga päev rannas käinud ja pikisilmi kaugustesse vaadanud. Muidugi ka läbi fotosilma. Tegin siia pisikese valiku oma jäämineku piltidest, aga kes rohkem näha tahab, vaadaku vaid mu eelmisi postitusi. :o)
Teiste fotojahtijate kaugused on nähtavad siin.
Viimasel pildil on kormoranid, kes jäid ka zoomides väga kaugele. Tegin kaks-kolm sammu ja klõps, jälle kaks-kolm sammu ja klõps. Kuni nad ettevaatusest lendu tõusid ja paarsada meetrit eemale jääpankade vahele lendasid.

reede, 2. aprill 2010

Väga kevadine päev.

Täna oli tõesti imeline kevadpäev. Et ikka igalepoole jõuda, kuhu vaja ja kuhu hing ihkas, võtsin jalutama abivahendi kaasa - jalgratta nimelt. :oD
Alustuseks viskasin pilgu oma väljasulanud peenardesse, siis aga läksin tööaeda ja pakkisin varjutuskangasse lumest välja sulanud pukspuud. Osad neist olid ikka väga nadis seisus. Eks kuu pärast umbes ole ehk juba näha, kas on lootust taastumisele või peab mõne lausa välja vahetama. Päästsin ka mõned muud oksad siin-seal välja, mis ennast juba ilmutasid. Pildile jäänud sügiselistutatud mändi polnud eelmisel nädalal veel olemaski, tänaseks oli ilmunud majakana keset lumevälja pisike roheline oksake. Seega teadsin lõpuks, kuhu teda kaevama suunduda. Kirikakardega potid nägid kõik väga ilusad ja värsked välja. Mitu uut õitki oli avanenud.
Kui aiatööd tehtud (hmm, mul pidi ju puhkus olema!?), suundusin sadamasse (sealne reportaaž eelmises postituses) ja pärast veel teisele poole randa. Ka sealsed jää- ja linnupildid said eelmisesse slaidiesitlusse. Mõtlen, et panen paar luige- ja kormoranipilti suuremalt looduseblogisse ka.

neljapäev, 1. aprill 2010

Jää on läinud!

Nüüd on ta siis lännu. Mis muidugi ei tähenda, et tuule pöördudes see massiiv jälle tagasi ei uju, aga siiski pole ta siis enam nii kõvasti kohapeal kinni ja läheb tõenäoliselt kiiresti jälle oma teed.

Muide, ma arvan, et need mustad linnud jääl, keda ükspäev kaarnateks pidasin, olid samuti kormoranid. Nagu need tänased.
Aga väljas oli täna imesoe, lausa suvehõngune. Homseks lubab vihma ja õhtuks juba lörtsi ja lundki. Klassikaline kevad. :oD
Mul on muid kevadepilte ka tänasest, aga teen neist uue postituse parem.