Jaaniõhtul Rammus

Käisime jaaniõhtul Rammus Peebu perel külas. Nautisime loodust, saunamõnusid, grilli, lõket ja tagasiteel ka loojangueelset värvide mängu. Kodust läksime ära kell viis ja tagasi jõudsime ikka enne loojangut. Mõnusad on need pikad suvepäevad!
Hallikivi ehk Neeme titekivi:

 Uitro säär:

Kusti igatses binoklit, et Rammu Loodeotsa meremärki lähemalt vaadata. Mul (korralikku) binoklit pole, aga kaamera oma pika toruga on natukene abiks.

Ja siis ma tahtsin juba ise ka uurida, mis valge asi see seal saare Loodeotsa pool rannal on. Selgus, et ongi paat, nagu arvasin.

Nende linnukeste määramisega olin täiesti hädas. Kuna samas nägin lendamas ka põldlõokesi, siis tundus mulle, et nemad ka puude otsa istusid (ehkki tavaliselt on lõokesed rohus ja tõusevad lendu sealt ja piltidel kellelgi peapeal tutte ka ei ole). Välimus oli ju nagu sarnane ka ja nii mul õnnestuski raamatus järjekindlalt õigest tegelasest mööda vaadata, 10 korda lappasin selle edasi-tagasi läbi. Lõpuks palusin spetsialistidelt abi ja Madis Karu määras nad ära - kõik on sookiurud. Kui ma siis uuesti raamatusse vaatasin, siis veendusin selles ise ka :oD

Kunagi 2004 või 2005 sai Rammus talukoha krundi servadesse kuuski istutatud. Eks nad seal vett ja vilet näevad. Soolast vett täis tuuled, lausliiv, kevadine karm päike, mügriauguline pinnas jne. Paljud neist läksid välja, aga üsna suur osa on ellu jäänud ja paras ports isegi juba ligi 3-meetriseks kasvanud. Ja ühel on tänavu käbidki peal.

Nõiahammas säras keset kukemarjapõõsaid kohe kaugele:

Ühel tillukesel kadakal olid üüratusuured marikäbid, lausa pihlaka mõõtudega.

Paar aastat tagasi viisin sinna ka mõned tikripõõsad - seni pole mügrid neist veel jagu saanud. Peebu istutatud õunapuudel nii hästi ei läinud, nemad on kõik lahkunud.

Veel mõned sookiurud:

Rand-seahernes on üks mu suuri lemmikuid. Looduskaitse all (III kategooria). Teda leidub üsna ohtralt nii Rammu kui Neeme rannas.

Koerliblikaid leidub ka nii siin- kui sealpool vett.

 Naabrid läksid vergule:

 Merel oli teisigi liiklejaid - kühmnokkluikede kolmik näiteks.

Aga kaldapääsukestega mul ei vedanud - õue kohal tiirutades olid nad kaamerasse püüdmiseks liiga kiired, aga koduuksele nad siis ei läinud, kui mina  seal ees valvel olin. Muidu saalisid küll edasi-tagasi.

Kusti tahtis enne äratulekut veel majakasse (nõukaaegne alumine päevamärk) minna, loomulikult jooksin minagi ta sabas rõõmuga sinna. Ja ronisime ka päris-päris tippu laterna kõrvale. Kui Kusti sai sinna omal jõul, siis mina pidin küll laskma pojal mulle "pätti teha". Kas Sina ikka tead, mis on "päti tegemine"? ;o)

Ja ikka väike ringvaade ka. 

Koipsi:

Kaberneeme:

 

 

 Iive: miinus üks...

 Ahjah, jaanituli ju ka ikka vaja ette näidata:

Ja asusimegi koduteele.

 

   Naerukajakas:

 Alustasime Hallikiviga, lõpetame siis ka. ;o)