Esmaspäev, 24. aprill
Ja algaski juba aprilli viimane nädal. See tähendab, et kohe saab juba kolmandik aastast läbi. Müstika!
Hommik oli uskumatult soe - päikesetõusu ajal näitas termomeeter juba 9 plusskraadi. Seega riietusin ka kergemalt. Mõnus! Jalutamist alustasin täna hoopis pesu kuivama riputamisega. Sellele kulus tubli 10 minutit, mis tähendas, et rajal pidi pisut kiirem olema.
Sadamasse jõudes võtsin ikkagi aja maha ja rohisin natuke tärkavat muru põdrakanepivõrsetest. Ikka isiklikes huvides. ;) Pärituule residentside juures ehitatakse juba terrasse ja mitmeid puuistikuid oli ka kohale veetud. Esimese hooga tundus, et elupuud, aga ei, õnneks on põnevamaid okaspuid ja mingid üsna suured lehtpuud paistsid ka. Koolimaja kõrval, kuhu oli talvel keset teed lükatud meie küla kõige kõrgemad lumekuhjad kokku, jagub seda lund ikka veel, olgugi, et eile-üleeile küündis termomeeter siingi korraks 18-19 plusskraadi peale. Tõsi, enamuse ajast oli see ikka pigem seal kümne pool. Aga, jah, tee ise on küll juba vabaks sulanud, aga tee kõrval on veel päris korralik lumekuhi. Huvitav, kas veab maikuusse välja? Ilmaprognoos kahjuks lubab seda täiesti arvata. No mitte ei taha, et jälle tulevad 3-kraadised ööd ja 7-kraadised päevad tagasi, tahaks juba sooja!
Tööl oli jälle palju kõnesid, sest nädalavahetusel olid taas pätid kõvasti spämmsõnumeid laiali saatnud. No milleks? Kogu selle sahmimisega suutsin 2 chatti ka üle normi ootele lasta :(.
Õhtul käisin Jõelähtmes rehve vahetamas ja pärast tegin pisut aiatöid (st tuld oma oksapõletusgrillis) ja vedasin talverattad ka keldrisse ära. Ja rohkem ei liigutanudki, st samme ka täis ei saanud. Konni polnud vaja korjama minna ja ma tundsin et ma kohe üldse ei viitsi. Tule kustumist oodates lihtsalt istusin ja nautisin vaikust (mida vahepeal ilmestas kaelakuti koju taaruvate naabrimeeste laul, hihii).
Kui tuppa jõudsin, et juba oli ka Astrid oma poenimekirjaga kohale jõudnud. Tegin teed ja lobisesime kaubatellimise kõrvale tükk aega.
Teisipäev, 25. aprill
Printsess herneteral:
Hommik oli mõnusalt vihmajärgselt niiske, ehkki mitte just ülemäära soe. Ega palju polnud öösel sadanud, aga juba õhtul nägin, et ta natukene sabistas. Selline vaikne niisutus ongi alustuseks kõige parem. Igatahes oli näha, kuidas kogu loodus rõõmuga pakatas!
Ruhe värav on nüüd korralikult ketti pandud, ei mingit läbijalutamist enam. Lähenesin õunapuule siis sadama kaudu rannast. Kuni püssimehi või lõukoeri ees ei ole, mina oma õunapuuprojekti ei lõpeta. :D
Edasi minnes kuulsin Tiina õuelt hääli ja siis kohtusin imearmsa verinoore taksibeebiga, hetkel oli ta veel lausa nimetu. Kalamehed olid juba väljas räimerüsa kontrollimas. Tundus, et neil oli täna põhjalikumalt selle tiibade läbilappamine ette võetud, minust nad sinna lappama igatahes veel jäid. Lasteaia tagant tagasi tulles leidsin raja äärest veel ühe väljasulanud kinda.
Tööl oli täna eilsega võrreldes palju rahulikum päev. Midagi põrutavat ka ei juhtunud.
Õhtul helistasin kohe Eesti Energiasse ja sain sealt väga meeldiva ja põhjaliku klienditeeninduse osaliseks. Igatahes ei olnud mingit probleemi paketivahetusega, nad olevat selle paketimuutuse nupu sealt meelega ära võtnud, sest inimesed kippusid endale kogemata leppetrahve kaela tõmbama. Aga klienditeeninduse vahendusel oli seda veel eriti mugav teha. Niisiis proovime nüüd natuke aega, kuidas meile võiks sobida see börsihinnaga pakett.
Kui kõht täis ja 1 osa seriaali ning eilne Osoon vaadatud, tegin pisikese tuulutusringi peenarde ümber, muuseas lobisesin ka Marjuga. Tuleb välja, et lõpuks on riik oma paberil loodud korteriühistud nüüd luubi alla võtnud ja nõuavad ka nende sisulise toimimise alustamist. Igatahes on siis varsti ka naabermajas toimiv ühistu tekkimas. Tore ju.
Siis jõudsin veel kiiresti mõned asjad arvutis korda ajada ja nõud pesta, aga kümneks kutsuti jälle konni seirama. Arvatavasti nö lõpuõhtu selleks korraks.
Konni oli tõesti väheks jäänud, kokku sain mina üle tee aidatud 12+1 kärnkonna ja 1 rohukonna. Paar kärnkonna olid nii tillukesed, et vaata või luubiga. Ja selgus, et Jägala-Joa tulevase uusarenduse tee äärde oli konnadel kaevatud surmalõks. Ilmselt hakatakse sinna tänavavalgustust panema, sest seal oli meetrisügavune ja 30cm laiune sirgeservaline kraav. See tähendas, et kõndisingi närviliselt peamiselt sealse loigu ees edasi-tagasi, sest kui mõni oleks selle teelõigu ületanud, poleks mina sinna kraavi neile järele mahtunud. Aga lõpuks istus loigus vaid 5 konnahärrat, kes tundusid ainult mõnulevat ja ei kavatsenudki välja ronida. Veerand 12 lõpetasin selle tatsumise ja sõitsin ära koju.
Kolmapäev, 26. aprill
Oli hästi udune hommik. Algul mõtlesin, et ei lähegi täna randa vaid teen metsaringi, aga poe juures (peale kurba nentimist, et ka ringtee peenrast on enamus tulpe ära hammustatud) ei saanud ikka rahu ja keerasin ranna poole. Väike taksibeebi oli jälle õuel, tänaseks oli tal juba nimi ka - Ruudi. Põnn algul kartis natuke, aga lõpuks ikka julges minu juurde "musitama" ja keksima tulla. Selle rabelemise käigus pudenes mul taskust prügikott välja ja muidugi oli Ruudi kohe jaol, haaras selle hambusse ja pani jooksu. Tükk aega ajasime teda peremehega taga, nalja kui palju. :) Udune ja hall meri oli ka ilus, veetase on lõpuks hakanud natuke tõusma. Tagasiteel nägin Tavaru kandis metsa all neid tulbiõgardeid ka. Ei ole neil enam üldse erilist hirmu inimeste ees, pidasid mind ainult silmas, et kas ikka püsib oma rajal.
Sain täna loa tööpäev varem lõpetada, sest mu ID-kaart ootas järgiminemist. Õnneks läks ka täna kättesaamise järjekord üsna kiiresti ja sain ilusti kaardi enne tööpäeva lõppu kätte (ega see asutus ju üle kl 17 ei tööta, et ainus võimalus ongi seal käimiseks puhkus või spetsiaalselt töölt vabaks võetud aeg).
Koju jõudes olin täiesti kutu nii vaimsetest üleelamistest kui füüsilisest ringikärutamisest. (Tegelikult olen täna juba hommikust saadik olnud kuidagi täiesti jõuetu). Vedelesin teleka taga ja pärast tegelesin oma KÜ ja OÜ asjadega ka natuke. Ja kogu selles sahmimises suutsin alles vahetult enne keskööd meenutada, et täna oli ju 26. aprill, mis tähendab Tiina sünnipäeva. Saatsin talle viimasel hetkel kesköise sõnumigi vähemalt ära.
Neljapäev, 27. aprill
Hommik oli jälle pilves, aga tuulevaikne ja päris mõnus, vihmamärg küll, aga enam ei sadanud. Otsustasin oma traditsioonilisele neljapäevaringile minna. Juba vanast lasteaiast möödumisel oli selge, et meie metsa kuri nõid on jälle Hansu ja Greetekest röövimas käinud - tee oli täis tipitud mingisuguste tarretisekõrte pakendeid, lõpuks ka suur pakend ise. Kaugemalt Kadakarannast sain veel ka terve Mesikäpa šokolaadi ümbrise. Igapäevast väiksemat mudru oli muidugi ka, suitsukonisid, sigaretipakendite fooliumeid, nätsuümbriseid ja niisama mingeid plasti- või traaditükke. Ausalt öelda olen ma juba väga nördinud - kas tõesti ei ole enam mitte ühtegi jalutuskäiku võimalik teha ilma prügikotti käe otsas kõlgutamata? Inimesed, tulge ometi mõistusele! Ma tahaks ka lihtsalt jalutada ja loodust nautida, mitte teie prükkarit mängida!
Tööpäev oli rahulik, aga õhtul tormasin jälle kohe minema - kuna õhtud on nüüd juba pikemalt valged, jõudsime emaga Kohilas surnuaial ära käia. Pärast istusime veel natuke, jõime teed ja lobisesime mõnusasti. Tegime küll ka pisikese uudistetiiru ema aias, aga järsku läks ilm nii külmaks, et polnud enam tahtmist pikalt tuuritada. Koduteele asudes oli päike juba loojunud, aga taevas leegitses koduni välja. Ilus oli.
Ahjaa, oma visiitkaardid tellisin ka ära. Mitte just kõige odavamalt, aga see-eest kohalikult tegijalt. Eks näis, millised nad siis välja kukuvad. Faili aitas kujundada mu oma armas väimeespoiss Allan.
Reede, 28. aprill
Hommik oli jälle ilus päikeseline, aga härmas - no ei olnud too eelmine härmahommik viimane ja nüüd ma juba enam ei loodagi, et see viimane oleks. Väga masendav oli see, et olin esmaspäeval käinud sama ringi ja prügi ära korjanud, nüüd aga sain jälle korraliku kotitäie. no mõni väike lipakas oli küll talvise päritoluga, st kuskilt põõsast välja sulanud, aga värskeid oli ikka rohkem. Sealjuures oli Pärituule terrasside kõrval haljastusmulda laiali riisutud ja sinnasamasse kõrvle värske sigaretikarp ning pooleks lõigatud veepudel visatud... Masendav, masendav, masendav... Aga sadamasse viiva jalgrajakese juures patseerisid pardid päris "sisemaal" kohe. Ei tea, kas otsisid niiskest rohust tigusid? Ja kui piki sadamasilda jalutasin, sööstis päris sillaserva alt järsku kormoran välja ja pages piki vett. Koolimaja juures piilusin oksakuhja alla - on küll veel lund alles. :)
Tööpäev oli täna jälle natuke erinev, sest hommikul asendasin jälle teise funktsiooniga kolleegi. Väheke vaheldust. :) Ja internet pidi korras olema, seega järgmisel nädalal on jälle kontorisse minek. Aga täna sai päev otsa segadust ja nalja selle esmaspäevaga - küll ei mäletanud kliendid, siis jälle mina, et esmaspäeval on püha. :) Ja tööpäeva lõpuks säras taevas vikerkaar. :)
Koit jagas linki - armas Loola on müüki pandud, st sellesuvised ja edasised merereisid tulevad ainult uue metallist laevaga (Ystävä"). Mul on nii kahju, sest see vana puust laev oli palju ägedam meie ekskursioonideks. Noh, kui kuidagi kraabikski selle osturaha kuskilt kokku, siis hooldajaid ja töökorras hoidjaid meist ei oleks ja kahtlustan, et hoolduskulude pärast meie kaptenid selle müüki panidki. Kurb on.
Õhtul sokutas Koit mulle jälle uue krimiseriaali vaadata. Muidugi läksin õnge, olen totaalne sõltlane juba. Aga seejärelprintisin välja homse KÜ koosoleku paberid, pesin ruttu nõud (ja keetsin Koidule aegumakippuvast piimast kakao valmis) ja läksin hilinemisega Tiinat õnnitlema. Sirje oli ka seal ja veetsime lobisedes mõnusa õhtupooliku. Minnes kablutas pumbamaja ümber me volask jänes ka. Tagasi tulin väga sinka-vonka, et sammud ikka täis saada. Vahelduseks siis ka üks õhtune õunapuu-pilt.
Laupäev, 29. aprill
Hommikul magasin ennast mõnuga välja, seejärel koristasime toad ja lõunal oli KÜ koosolek. Loodetavasti saime nüüd dokumendid kõik pangale sobivaks vormistatud ja saame oma korstnaremondiga pihta hakata.
Pärast koosolekut käisime Tiina, Nelle ja tillukese Ruudiga natuke jalutamas ja lobisemas. Väga mõnus oli. Pärast lobisesime Nellega veel maja ees palgil istudes edasi ka. :)
Söögiks tegin täna mingit valmismaitsestatud marineeritud kanakintsuliha riis ja seene-porrukastmega. Kana praadisin vastavalt karbil olnud juhistele 20 minutit, aga see oli küll absoluutselt liiga kaua...
Eva kolmapäeval kingitud (Lidli) roosid on jätkuvalt imekenad:
Hiljem käisime veel ja vedasime sadama paadi talvekorterist välja vette. Päris õhtul aga ootas Katrin igaks juhuks jälle konnaluuresse. Seekord olid küll juba ainult tagasitulijad, seega homme lõunal läheme piirdeid ära korjama. Need piirded on küll sedasi kaardus, et tagasitulijad saavad neist üsna lihtsalt üle, aga pole mõtet konnade elu üleliia keeruliseks ka teha. Tänagi aitasin ühe sealt ülevalt servalt kõõlumast vaikselt alla.
Pühapäev, 30. aprill
Hommikul käisime üle pika aja Koiduga koos jalutamas, muuseas vedasime ka läänepoolse paadi pisut kõrgemale maale, et teda tõusuvee eest kaitsta. Ehkki enne väljaminekut näitas vahepeal isegi natuke päikest, oli tegelikult hall ja väga külma tuulega ilm. Ei tahtnudki eriti pikemalt rannas olla, metsa vahel oli hulga mõnusam. Prügi sain lõpuks jälle päris korraliku kotitäie, olgugi et üks tore uhiuuselanik hõikas mulle, kui nägi, et ma midagi üles korjasin, et võin prügi tema kasti panna ja ei pea kaasas kandma. Tänasin ja paningi, aga muidugi hakkas kott kohe jälle uuesti täituma. Aga rannas õitsesid varsakabjad ja Kadakaranna teel soojemas aianurgas esimesed kased. Lõpuks ka meil. :)
Koju jõudnud, läksin poodi saiakeste-koogikeste järele meie õhtuse saunakülastuse tarbeks. Siis hakkas juba vihma ka tibutama, st saime jalutamas õigel ajal ära käidud.
Lõunal käisin Jägalas ja korjasin üles osad konnapiirded. Katrin oli juba osad korjanud ja natuke jäi veel korjata. See on ikka parasjagu füüsiliselt raske töö. Ma ei teagi, kui vähe neid meetreid oli, mingi 150-200 ma arvan, aga aega kulus mul 2 tundi ja pärast olin sunnitud autoroolis käteringe ja muid trikke tegema, et käed valutama ei hakkaks.
Jägalas juba vahtrad õitsevad, meil veel mitte.
Koju jõudes oli õu paksu tossu täis - naabrid olid oma volbriga juba alustanud:
Enne Kosele sauna sõitmist käisin veel kiiruga lasteaia juures volbrikohvikus ära ja ostsin meile natuke suupisteid homseks hommikusöögiks (peamiselt küll selle pärast, et selle kohvikuga koguti raha suvise kaluritepäeva korraldamise jaoks, vaja ju ka toetada). Lapsi ja lapsevanemaid oli seal päris rikkalikult - nõiatantsud, kostüümivõistlused ja puha. Kohe natuke kahju hakkas, et endal enam selleealisi tegelasi kodus pole. Tegelikult oli õhtul veel rahvamajas ka suurtele pidu, aga meil oli juba ammu plaan paigas Kosele minu vanemate juurde sauna minna ja kahjuks ei ahvatle mingid peod meid enam nii palju, et seda muuta oleks tahtnud. Las noored lapsevanemad möllavad!
Ilm läks aina külmemaks ja külmemaks ja oli imeline lõpuks sooja sauna saada. Emal oli küll ka lõkkematerjali varutud, aga selle külma ja tuulega eelistasime oma väikese volbriistumise ka hoopis toasoojas ära teha. Maiustasime ja lobisesime mõnuga kella üheksani. Kui koju sõitma hakkasime, oli päike juba loojunud, aga terve tee kumas horisondil ilus punakas taevas. Aga ikkagi, nii külm (3,5 kraadi ainult) oli!
Ahjaa, käisin tagasiteel ka Kehra Circle K-s tankimas ka ja vihastasin end jälle siniseks. Suured sildid tanklas igalpool üleval, et tangi äpiga -8 senti liitrilt, aga see tankla ei ole äpi poolt toetatud ja peab ikkagi tavaliselt kaarte masinasse toppides tankima. Kusjuures sedagi pidin topelt tegema, sest esimesel korral suutis aparaat minu deebetkaardi mingisuguseks mittetoetatud krediitkaardiks lugeda ja keeldus tehingust. GRRR! Noh, hea vähemalt, et mul oli hetkel veel viimast päeva kehtiv personaalne soodustus -6,5 senti liitrilt ja seda ta mulle arvestas. Aga jah, see reklaam seal on küll täielik klientide mõnitamine. Lähimast äpitanklat näitab äpp rõõmsalt Jüris. Teine vist on Irus. No mida paganat ma sinna Jürisse või Irusse peaks ronima, kui liigun Kose-Neeme trajektooril ja siin on nende keti tankla ka täiesti olemas???
Koju jõudes ootas meid ukse taga üks külaline. Pidasime siiski targemaks teda tuppa mitte lasta:
Käisin veel ja võtsin veenäidud ära ning sorteerisin mustapesuhunnikud valmis, esimese panin taimeriga masinasse ka. Sest keskööst hakkab meil nüüd siis elektribörsi järgi elukorraldus. Proovime, kuidas me sellega hakkama saame. Igatahes pööraselt äärmustesse me minna ei kavatse ja kell kolm öösel lõunat sööma ei hakka.
Kell on juba kohutavalt palju ja mina kohutavalt väsinud, seepärast võtan endale vabaduse see postitus homme ära lõpetada. Ikkagi veel vaba päev ju õnneks.
