Pisut päkapikutamisi

Kogu jõulukuu sai hoolega sebitud, aga kui nüüd meenutama hakata, siis polegi nagu väga midagi ette näidata. Ei tea, kuhu see aeg siis kõik kulus. Aga vähemasti suutsin seekord jõulustressi vältida ja isegi kingituste pakkimist nautida. Võimsaim pakk, mille valmis nikerdasin, oli vist see:

Pakk sisaldas keskmise tütre jõulusoovi - neljatahulist riivi.
Laste nikerdatud trühvlite pakkimisele suutsin isegi abikaasa appi võluda - mina mätsisin kommid tsellofaani sisse ja tema sidus paela ümber:

Lisaks juba varem näidatud küünlaklaasidele sai mõned veel juurde tehtud, aga neid ma enam ei pildistanud.
Mitmed tegemised sidusin kavalalt ka Isetegija koostegemistega - nii võimekas ma ju pole, et palgatöö kõrvalt veel kuu jooksul kümneid käsitöid teeks.
Nii sai Isetegija aastaprojekti detsembritööks tütrele kingituseks üks detsembrisse sobiv, daamidele mõeldud, draakoni-karva rohelise servaga, disainiliku lähenemisega (muide, mu esimene korralik palmikutöö üldse) padi, millega diivan kauniks teha:

Aga kuna vanima tütre tegelik jõulusoov oli pleed, mida ta kahjuks veel ootama peab (sest seda teeb ta noorim õde kooli loovtööprojektina), sai samast padjakattel kasutatud lõngast üks suur väikese kiiksuga sall ka kootud:

Isetegija küünla-projektis osalesin juba küünlaklaasidega, aga et ikka päris küünlaid endid ka oleks, siis võtsin ette veel mõned nikerdamised.
Pva-liimi ja soolaga kaunistatud ning osaliselt sisse graveeritud mustriga küünlad:

Kinkekarp küünlavahaga kaunistatud antiikküünalde ja lõhna-teeküünaldega. Sahtel-tüüpi karbi kaunistasime noorima tütrega koos:

Häid pühi, mu kallid blogilugejad!

Selline oli ilm esmaspäeval, kui kuuske toomas käisime. Pärast sadas ja sadas ja sadas niiet nüüdseks on meil täielik jõulumuinasjutt õues. Nii tore, nii tore! :o)

Vaikus enne...

Lapsed heitsid ette, et tervelt 10 päeva pole ma blogisse midagi postitanud. No mis parata, ühtpidi kiire ju ja teistpidi ei saa veel paljut üldse avaldada.
Siiski, nüüdseks juba midagi saab.
Kooli õpetajatele tegime kingipakikesed, kus sees üks nendest küünlatopsidest koos kolme erineva lõhnateeküünlaga:

Taanlastele saatsin Mari-Liisi koogikalendri, kus sisse lisatud roosad lipikud retseptide tõlgetega. Loomulikult pole need professionaalselt tõlgitud vaid minu kodukootud inglise keeles. Aga olen märganud, et taanlaste lauseehitus on meie omaga üsna sarnane, seega arvan, et nad saavad aru küll. Igatahes peaks see tõlge parem küll olema, kui google-tõlge. :oP Muide, tõlkides selgus, et küljendaja oli kalendrisse mõned vead ka sisse lasknud. Nimelt on esimese retsepti nimi vale - see pärineb hoopis eelmise aasta kalendri esimesest retseptist, oli põhjale jäänud, õige oleks mitte blondie jõhvikatega vaid šokolaadi toorkook - ja ühes retseptis (kahjuks ei mäleta enam, millises) on valmistamisõpetuse lõpp kogemata ära lõigatud. Aga see retsept leidus kenasti Mari-Liisi blogi retseptide seas ja saate sealt üles leida, kui tundub, et midagi oleks nagu poolik.

Ja veel üks väike nipp kaartidele tuisuse tausta valmistamiseks - võta akrüülvärv, pintselda sellega ühe uue nõudepesunuustiku pind üle ja tembelda kaardid üks-kaks-kolm tuisuseks. Mul olid enamus kaarte täpselt sellist mõõtu ka, et nuustik sobis sinna nagu valatult. Ülemise pildi kaardile vajutasin templi 3 korda kõrvuti.

Asjalikke viimaseid pühade-eelseid toimetusi teile kõigile! Mina käisin täna Toomkirikus GAG jõulumissal, nii kena traditsioon Triinu kooliperel. Leidke teiegi mõni selline ilus hetk endale!

Poisipõnnidega jalutamas

Täna massažilaual tuli jutuks, et massööril päev tihedalt hädalisi täis ja koertega ringi tegemiseks aega üle ei jäägi. Minul ka jälle häda, et abikaasa päevaplaan nägi ette jalutuskäiku just samal ajal, kui mina lebotasin, aga üksi ma pärast ka eriti ei viitsiks minna. Ja nii juhtuski, et leidsin end varsti nende vahvate põnnidega (kes vanuse poolest küll tegelikult juba täismehed on, aga ikka poisilikult käituvad) "sinililleringi" tegemast.
Algul, kergliiklusteel, olid nad mul kindluse mõttes rihma otsas, aga metsa vahele saades lasin nad vabaks.
"Noh, tuled ka juba vä?":

Kui ma kõrsi pildistama kükitasin, olid nad lausa ärevuses: "Mis siis nüüd juhtus?" ja noorem jooksis ruttu minu juurde nina limpsima. Tükk tegu oli, et pärast prillid puhtaks saada :oP

 Hiljem nad juba harjusid, et pidid mind lõputult järgi ootama ja sinna-tänna saalima:

 Lisaks kivi-imarale (ülemisel pildil) kasvab meil kividel ka palju muud:

Kuni mina mere ääres päikesekiiri pildile küüdsin, hakkas vaestel põnnidel nii külm, et noorem ronis lõpuks minu najale püsti ja hädaldas värisedes "läheme ometi siit jubedalt külmast tuulisest kohast minema"

 Veel üks nunnu imara-kivi:

Ja ikka mõned pildid kodust ka.
Hõbepuu:

Tõruvähid männi kõrval talvituva Rammu ankrupoi küljes:

 Sarvkannikesel pole vahepealsest "talvest" sooja ega külma:

 Ja sama vapper on aster "Snow Flurry":