Käsitöölainel

Kudusin Kustavile kindad (taanlaste poolt kingiks saadetud 100% villasest lõngast). Et lõng oli kirju, ei teinud mingit mustrit, aga tänu sellele katsetasin ära kiiluga pöidla kudumise. Väga mugav jäi. Et kahest väikesest tokist jäi natuke lõnga üle, otsustasin midagi juurde otsides kinnastega sobiva salli ka kududa. Olemasolevatest lõngadest midagi sobivas toonis ei leidnud ja nii harutasin lõnga ühest imelike mõõtmetega kasutult seisma jäänud poistedžemprist. Vaatasin googlest meestesalle ja leidsin, et asi peab tulema pikitriibuline, seega oli paras järgi proovida seda Alleraa blogis nähtud jääkide kokkukudumise võtet. Täitsa lahe tegemine oli, ilmselt teen nii veel kunagi midagi. Tean, et harutatud lõnga peaks pesema ja sirgeks venitama, aga mul aega (ja viitsimist) ei olnud ja lasin niisama. Hästi jämedate varrastega kudusin ja algul jäi asi eriti lahedalt säbruline (pilt on siis tehtud), aga et poeg eelistas sirgemaid narmaid, pesin salli pärast ära. Plaanisin temaga õues kena fotosessiooni ka teha, aga töö- ja kooligraafikute ning lühikeste päevadega ei sobinud see kuidagi kokku. Siis aga tulid need paar külma ööd-päeva, mille peale Kustav kohe asjad kasutusse võttis ja nii jäigi õige pilt tegemata. Salli lisalõngad pidid küll pisut "hammustama", aga sall ise meeldib pojale niiväga, et seda kantakse teise salli peal. :o) Ja kindad meeldivad ka, ehkki on suureks veninud. Aga ma lohutasin, et siis on eriti hea, saab külmal ajal veel sõrmikud alla panna.

Triinu on ka jätkuvalt megatubli käsitöömeister ja vorpis oma koolitööde kõrvalt veel ka õele võrkpatentkoes mütsi. Paksust ja vetthülgavast lõngast (mis põnevaid tooteid küll tänapäeval leidub!) pehme ja soe müts ongi juba otsaga Stockholmis omaniku peas, sest sobivalt käis issi just oma bridžisõpradega aastalõpukruiisil.

Ahjaa, uue ajalehenumbri sain ka vahepeal küljendatud, sellele läks sisuliselt kogu mu vaba aeg novembris. Nüüdseks on ta juba trükistki tulnud ja võib osta Koogi poest, Ruhest ja Neeme Raamatukogust.
Reedel käisid jälle Kadi ja (juba 8-kuune) Karel külas ning vaatamata tormituulele otsustasime ka jalutama minna. Ning saime maja ees kokku ka naabri-sõbrannadega, kes samuti poisse jalutama viisid. Sellise seltskonnaga me siis jalutasimegi  - neli naist nelja poisiga (pilt on jama, sest väga pimedaks kiskus juba):

 Tormi trotsisid ka välisvalgustuse paigaldajad:

Eile käisime peale esimest jõuluesinemist emaga Virumaal onunaise sünnipäeval (92!) ja muuhulgas viskasime pilgu peale ka Rakvere aknakuusele. On ikka andekad inimesed seal!  Ilm oli pime ja tuled süüdatakse alles täna, sellepärast pildistama ei hakanud, aga nüüd on omal 3D ettekujutus olemas, kui meedias pilte näeb. Eriti meeldisid mulle erinevad inimeste siluetid värvilistel akendel, võib väga efektne olla.
Õhtul jõudsin valmis ka oma sussid (oli mingi üksik suur tokk jämedat hallikirjut lõnga, millega midagi tarka teha ei osanud), millele kunagise kirju sallilõnga jääkidest veel lillekesed peale tikkisin. Sellised mõnusad kevade-sügise sussid, mis sokimoodi koguaeg jalas olla võivad. Ja nii lihtne tehnoloogia!

 Tänases tormivahelises vaikuses sai jälle kaasaga jalutamas käidud. 

 Enne külmasid paljaks kooritud, vaeseke:

 Kaunist pühadeootust kõigile! (muide, võilillelehed kimbus olid mu abikaasa vallatu idee)

Lumekribalaid ka meil

Kui mujalt laekub infot suurtest valgetest lumeväljadest ja meie koduteelegi jagub vastikult lund ja jääd täis teelõike, siis siin rannas napib lund ja ega seda külamgi pole eriti olnud. Kui eile õhtul Loolt koju sõitsin, oli Jõelähtme kandis 5 miinust, meil ainult 2.
Mõned pildid eilselt ja tänaselt jalutuskäigult. 

 Väga maitsev mustikas oli. Pohlapeotäitest ma ei räägigi, neid jagub ohtralt.

 Täna sadas ju isegi, aga maha ikka eriti ei jõudnud:

 Sest ämblikud näppasid suurema osa helbeid ära:

 Ajaloo huvides üks pilt sadama kõrvalt ka - restoran Ruhe juurdeehitus hakkab kerkima:

No ma loodan, et seekord liiga palju pilte ei ole. :o)

19. november, nii seeni, värve kui õisi

Kuidas ma võisin küll nii naiivne olla, et lootsin sügisel aega leida rahulikult kogu suvise korteriühistu raamatupidamisega järjele saada? Ajalehe tegemine, jõuluetenduse proovid (mis nüüd olude sunnil Neemest Jõelähtmesse kolinud on), igasugused arsti- ja koolisõidud, lisaks veel ports lähedaste sünnipäevi igas Eestimaa otsas...mul pole enam aega pildistadagi.
Üle pika aja sai täna siiki jalutamas käidud. Naeran juba ammu, et olen mehel jalutuskäikudel nagu kutsikas kaasas - jooksen ette, jään maha, põikan siia- ja sinnapoole teed. Täna siis tuli Endomondost tõestus ka - tema jalutusring oli 4 km, minul sama ring 5,3 km. Eks pisut erinevad on muidugi ka meie mobiilide gps-tundlikkused, aga trajektooridest oli ka näha tema sirge ja minu sakiline joon. :oD
Algul tegin taas paar klõpsu oma lilledest ka.

 Eriti vapper krüsanteem, teised kõik on juba mõnevõrra lontis olekuga:

 Kastan kiskus ka end lõpuks alasti:

 Pildile see roosiõis niiväga väsinuna ei jäänudki:

 Kukerpuu ja laiuv tuhkpuu:

 Vallatu laiutaja aster "Snow Flurry":

 Neoonpunane parukapuu:

 "Candy Cover" on veel täiesti värske:

Metsas leidub
seeni:

 palle:

 viimseid lehti:

 pujupärleid:

 kesalilli:

 veel seeni:

 elektrikappe:

 ja palju seeni:

 Vesi on nii kõrge, et see pilt polekski nagu samas rannas tehtud:

 Samas see lillepuhmas pole kuuga üldse muutunud:

Ilma lehtedeta ei oska mina küll ära määrata seda punasemammulist põõsast. Ei pruugi olla metsikut päritolu, sest asub ühe park-krundi piirialal.

 Viimased vaprakesed:

 Veel üks rannavõrdlus:

 See vasakpoolseim siin pildil...

 ...on küll suurim seen, mida mina iial kohanud olen:

 Luiki täna "jahtima" ei läinud, piirdusin kaugvõttega:

 Veel õisi:

 Ja siit paisub vist veel üks seen:

 Üks karikakraõieline priimula ka. Või siis priimulalehine karikakar, kuidas soovite. ;o)

Aiatöödega on enam-vähem, arvan, et ega ma rohkem midagi eriti ei tee ka. Kärutäis atru ootab, kas ja kellele teda kraeks panna, aga praegu ei tohi veel küll kedagi lämmatama hakata. Jänesekaitseks võrgutasin mõned nunnud igaks juhuks ära.
Käsitööd teen ikka ka, järgmine kord näitan oma viimaseid töid. :o)