Juuni lõpp

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 Tradeskantsia "Karin" seemik:

 Minu seemnesegust kasvatatud valge tradeskantsia:

 

 Kelle leht see on?

 Ja millest tulenevalt on osadel sõrmkübaralilledel selline ladvaõis?

 

 

 See on teist värvi, normaalne, aga ka samavärvilised seal kõrval on normaalsed. Ja peaks olema sama päritolu.

 

 

 

 

 

 

 

 Minu seemnest kasvatatud ripp-petuunia:

 

 Reedel tõime Triinuga taas üle 3 liitri metsmaasikaid ja lisaks veel peaaegu liitri kukeseenepojukesi:

 Kalarestoran hakkab vaikselt valmima:

 

 

 

 Sadama kaevetööd on vist ka lõppenud, pika nokaga kopp on kadunud.

 

 

 

Fotojaht: Uss(jas)

 Uhiuus ussjas ese, mis sai neljapäeva õhtul tehtud Isetegijate aastaprojekti raames:

 ja möödunudaastased pildid ussist(nastik) ka:

 

 

 

Ussjad ussid.
Photohunt theme is snake/worm, worm-like.

Uus võtmehoidja

Kell on kohe-kohe kukkumas, aga minu juuni (telgedel kudumine/põimimine/punumine) käsitööprojekt oli ikka tegemata. Lõpuks mõtlesin välja, et võiks punuda uue võtmehoidja autovõtmele, sest aasta tagasi Lillekasvataja juures tehtud sokipunutis oli oma aja juba ära elanud.
Idee oli teha midagi sama ilusat, kui see ema tehtud punutis, mille ta oma väimehele kinkis:

No mis pensionäridel viga - nemad käivad aina oma päevakeskustes uusi ja põnevaid käsitöövõtteid õppimas! Minul polnud kuskilt õppida, ainult vaadata seda ja nuputada ja katsetada. Tulemus tuli üsna kõver ja hoopis teistsugune ka veel. Aga midagi sai ikka valmis ja pisut uuema ja värskema välimusega ikka:

Haideaia loos ja muu noos

Paljud ehk teavad, et millalgi maikuus naeratas mulle Facebooki loosiõnn ja sain Haideaia 5 haruldase taime omanikuks. Paraku oli vahepeal kiire ja ka rahaliselt polnud võimalik pikemat sõitu ette võtta, kuid saime Arnold Hannustiga kenasti kokkuleppele, et mu taimed elavad rõõmsalt omas kodus kuni minu juurde kolimine võimalikuks saab. 
Jaanipäeval sai siis lõpuks see reis ette võetud. Haideaed oli küll Raplatuuri viimane peatuspunkt, aga alustan ikkagi sellest.
Kui me kohale jõudsime, siis hr. Hannust juba toimetas aias ja oli enamuse mu taimi juba kokku pakkinud. Aga ta täpselt ei mäletanud, mida lubatud sai ja mul ka muidugi nimekirja kaasas polnud. Ühiste jõududega suutsime meenutada, et taimede hulgast puudus veel sõrmjas kämmalrohi ja suundusime koos väljakaevamistele. Ohh, millisest imeilusast liigirohkest aiast me läbi rändasime! Hetkel oli mul autos ootamas eakas tädi, kes selle palavaga pikka ootamist ei kannatanud. Ja tõele au andes oleks selles aias vaja konnata ikka mitmeid tunde. Seepärast pikemalt seal praegu ringi vaatama ei üritanudki hakata. Tuleks hoopis Kadakas pehmeks rääkida...;o) Need paar moblaklõpsu Haideaiast on just Kadaka meelitamiseks tehtud.

 

 

 Aga tagasi loositaimede juurde. Juba enne seda kämmalrohtu oli kastis 6 potti (ehkki lubatud oli 5 taime), sest kolmiklillesid oli 2 ja ka võhkasid 2. Nii et kokku sain hoopis 7 taime. Lisaks jäi mulle müügiplatsilt silma ka madal kerakellukas "Alba", mille hr. Hannust oli valmis mulle samuti niisama kaasa andma, öeldes, et tema müügiga ei tegele ja hindasid ei tea, aga minu nõudmisel suutsime ikka kokkuleppehinna välja mõelda. :o)
Kingituseks saadud taimed olid:
Convallaria majalis "Variegata", Ramonda myconi, Syneilesis palmata, Trillium albidum, Trillium cuneatum, Lysichiton americanum ja Symplocarpus foetidus.

Kodus vaatasin siis järgi,  mis olema oleks pidanud. Olin sellekohase postituse juba ammu draftis alustanud, et saada selgeks taimedele vajalikud tingimused ja mõelda, kuhu nad võiks panna. Tookord jõudsin veendumusele, et pean sõrmja kämmalrohu kuhugi ära kinkima, sest mul pole temale sobivaid tingimusi pakkuda, aga kuna nägin, kust hr. Hannust ta välja kaevas, julgesin siiski omale maha istutada. Seevastu nimekirjast hoopis puudunud võhad jäid küll praegu pottidesse ootama, kuni saan nad edasi kinkida paremasse kohta. Loodan, et kui mu potid on madalal alusel, kus hoian ka pisut vett, peavad nad poolteist kuud vastu? Aga alpi tulikas ununes meil mõlemal ära.:o) Ometi oli just see sealt nimekirjast mulle kõige sobivam taim ja see on nii ilus ka, et lisan ta oma tulevikuplaanidesse kindlasti sisse.

Algses loosinimekirjas ja minu postituse mustandis olid:
Ranunculus alpestris - alpi tulikas. alpinaariumisse.
Trillium grandiflorum -suureõieline kolmiklill. Varjupeenrasse.
Convallaria majalis 'Variegata' - kirjuleheline maikelluke. Varjupeenrasse.
Ramonda myconi - pürenee ramonda. Varjuala kuivemale astangule lehvik viltu.
Syneilesis palmata - sõrmjas kämmalrohi. Vari, poolvari, niiske ja huumusrikas muld.

Aga läheks nüüd päeva algusesse tagasi. Jätsime emaga ülejäänud pere Kosele jaaniööd välja magama ja suundusime varahommikul kell 10 (hehee) kahekesi Raplasse. Ojasoo võimsatest mändidest teel on elus kahjuks vaid 1:

 

Kõigepealt maandusime mu tädi (ja ema õe) juurde, kelle seadsime konkreetselt fakti ette, et aitab nüüd küll vanainimesel korteri nelja seina vahel konutamisest ja pakkigu oma asjad, me tuleme varsti tagasi ja võtame ta kaasa. Ise aga keerasime rattad hoopis Järvakandi teele. Milda asjalike juhiste peale leidsime tema kodu kergesti üles, eriti muidugi tänu sellele erksatriibulisele väravale, mis lausa hüüdis enda ees peatuma. Andsin Mildale ära sinise pisikelluka ja proovisin veel üht-teist kaasavõetut sokutada. :oP Ja siis suundusime aeda ringkäigule. Tiibetlane oli algul kinni pandud, aga ringi lõpuks lasti ta lahti ja oli väga tore sõbralik tegelane. Aga aias oli nii palju põnevaid taimi ja ilusaid peenraid. Ja muidugi täitusid mitmed karbid kiiresti igasuguste põnevate nutsakutega. 

Üritasin mingi nimekirja ka hiljem teha, aga ma üldse ei imesta, kui miski hoopis välja jäi ja poolte asjade nimesid ma ka ei mäleta:
valge pisikellukas
hall aruhein
Sieboldi kukehari Mediovariegatum
kellukas "Pink Octopus"
tähtpea poeg, ei tea, kas valge või punane
kirjuleheline varemerohi
aedvaak
koerahammas "Pagoda"
harilik kurekell "Woodside Variegated"
sinine kurekell "Koralle" kollasekirju õiega
liblikjas kannike "Freckles"
Sinakaslilla kelluka moodi õiega elulõng
punaseleheline teeleht
väike valgeservaline hosta - "Stiletto"
kollase-rohelisekirju igihali
mägisibuljas nõmmkann

Suur aitäh, Milda, ja vabandust, et niimoodi jaanipäeva varahommikul sisse sadasime!
Aga, nagu ikka, möödus aeg aias nii märkamatult. Ise olime vaid korraks ära käinud, aga tädi jõudis juba ära märkida, et andis meid ikka oodata! Ja siis ta, vaeseke, pidi veel ka Haideaia väravas ootama... No aga siiski jõudsime juba ammu enne kella 3 Kosele tagasi ja koju enne 7, mille järel mina muidugi kohe istutama suundusin ja kella 10ni mõnuga aias rassisin. Nojah, miivõrd mõnuga, kui sääsed lubasid. Sest tuppa mürgi järgi ma ka ronida ei raatsinud.