Häda ajab härja kaevu.

Mis teha, kui oled juba poolel teel koju ja laps helistab, et tal 2 päeva pärast vaja kooliõele sünnipäevakinki? Ega ei hakka tagasi linna sõitma küll. Tuleb pakendihunnikutesse kaevuda ja natuke nikerdada ja saabki neiule kirjutuslauale paar aksessuaari juurde. Et neiu on roosalembene, tegin purkidele roosad südamed, aga et ta juba 10seks saab, lisasin veidike cool'imat nüanssi juurde musta tausta ja hõbedaste keerdudega. Päris vahvad said. Komplektis on Illy kohvipurk, Nomu maitseainepurk ja väike maisipurk. Kui juba mäkerdamiseks läks, said ka ülejäänud maitseainepurgid uue kuue. Ühes on laste mänguoad, aga teine jääb hetkel veel vallaliseks. Järgmisteks ootamatusteks. ;o)
Peaks ütlema, et nad sobivad kõik ka omavahel kokku. :o)
Suddenly came out we need birthday present for 10years old girl, but no shopping-days any more. So only possibility was to paint some cans.

Pühapäev.

Taaskord sai Jägala juga nautimas käidud. Peamiseks põhjuseks oli auto soojendamine - kui paar päeva tagasi päevas vaid paar 3-kilomeetrist otsa tegin jäätus miski laelambis lühisesse, nii et lahtise ukse tuled enne ära ei kustunud, kui olin mootori (ja seega ka salongi) korralikult soojaks sõitnud. Nüüd ei tihkagi enam autot ööpäevaks või rohkemaks seisma jätta, kuni need külmad püsivad. Kalliks läheb ainult, krt. Aga ühendasin siis vähemasti mitu asja.
Pilte sai muidugi jälle nii palju, et ükshaaval neid lisada ei saa.

Aga õhtupoole keerasid traagilised uudised Haapsalust tuju nulli.
Minu kaastunne kõigile asjaosalistele ja omastele.
Had trip to Jägala waterfall today. There came too many photos for adding them straight to blog, so you must accept just slideshow.

Seda vaadates taipasin äkki, kui lõputult külm on see õhtu.

Njah, pealkirja salmikatkend on küll hoopis teistlaadi luuletusest, aga tuli abikaasa kinnastes käsi vaadates pähe. Kindad on head, minu tädi Marju kootud, suur aitähh talle!
Väljas oli täna tegelikult natuke mahedam ilm, aga seda hullemini ta seintest külma tuppa surus.

Luuletus.

Kui detsembri algul onunaisel külas käisime, sain oma kätte onu luulevihiku, et see arvutisse ümber tippida. Pikka aega oli see töö pooleli (jääb veelgi), aga täna sain mahti taas natuke kirjatööga tegeleda. Jagan praegu ka teile, kallid blogilugejad, ühe neist luuletustest, sest see on parasjagu ajakohane. Lisaks veel nii palju, et onu oli töökas kuldsete käte ja tehnilise taibuga maamees, minu lapsepõlve parim sõber. Ema võiks kommentaaridesse veel lisada, mida tema onu elukäigust oluliseks peab ja jagada tahab.

Endel-Helmuth Triik (1926-2002)

Kevadeaime.

Kas tunnete kevade hingust nüüd õues,
sääl juba mustavad talvised teed,
varsti varsti kevadpäikese embuses
igal pool tõttamas kevade veed.

Udune hommik ja jääkütkes meri,
kõrge kallas, nukker varese hääl,
kuskil haugatab koer, eemalt läheneb regi,
metsa ja põldude tagant kostab traktori hääl.

Kalda all puud nagu ootavad miskit,
krabiseb lumeke kukkudes puult,
kaseke valge talverüüs õrnas
keelitab meelitab kevadist tuult.

Seisata, kuulata, kas tunned nüüd
kevadist rütmi Sa põues,
või petlik on päike, valelik tuul ja õues
sääl polegi muud, kui talve tujukad tembud.

***
Ma tihti unistanud õnnest,
armastusest, sõbrast hääst,
üldse, üldse kõigest sellest,
mida loota elult hääd.

Seistes täna kalda veerel
süda seisatama jääb,
oleks nagu õnne ootel
ulatan ma talle käed.

***
Kuigi talv saabuvalt kevadelt
veebruaris sai errumineku loa,
ta üürile kauples viimaselt
märtsi paariks dekaadiks ühe toa.

Kuigi veebruaris kased veel talvises rüüs
ja kõik nagu ootasid miskit,
siis märtsis talve lumine rüü
kinni kattis seda ootuse miskit.

Nii tujukas talv ja kevade aime
meelitab, kutsub kui võrgutav naine,
ja oma püüniseid innukalt seab,
see ikka nii olnud ja olema peab.

26.II 1966.a.
12.III 1966.a.