Taas pisut pudipadi

Näppasin taaskord FBst ühe ingliskeelse idee, aga panin ta maakeelde ümber. Pildistasin kahjuks alles siis, kui asjad klaasi taha ära olin pannud ja väga kõverad tulid ka. aga et üks sai juba täna (ei eile ikka) naabri-Tiinale ära kingitud, ei saa uuesti ka pildistada:

 

 Ja alati, kui midagi akrüülidega teen, jääb ju paletile (mul küll mingi madal juustutopsik) tuubist välja pigistatud värve alles. Siis ma kasutan need ära ja sirgeldan mõned lillekaardid. Just nende värvidega, mis parasjagu alles on:

 

 Neljapäeval põikasin kalarestorani seisukorda ka piiluma:

 

 

 Aga üldiselt sai mul riisumisest hetkel kõrini. Ja viimased puhkusepäevad veedame nüüd hoopis perega Haapsalus. No eks meil on ju kodus ka oma meri:

 

Aga piiskopilinnust, raudteemuuseumi, veekeskust ja muud vahvat ei ole ja ise ma lennu kokkutulekut ka korraldada ei viitsinud. Seega hommikul autole hääled sisse ja teele!

Fotojaht: Ripub

 Seekord tõeline, elav fotojaht. Eile rippus sadamas üsna uus aiapost võrkaia küljes:

Teised ripuvad ka.
Photohunt theme is hanging.

Ooo aiapuhkus!

 Mäletate, et oli veel selline asi nagu lumi? Meil oli eile veel kuuri nurga juures üks selline laiguke, aga täna enam kindlasti ei ole:

 Olen aastaid tulutult proovinud omale supi- ja salatirohelist kasvatada - topi sinna peenrasse(pildi vasakus alumises nurgas) mida tahes, heal juhul saad vaid paar kidurat niidikest. Vaid piparmünt, tüümian, salvei ja maasikad kasvavad seal. FB on tore asi, igasuguseid huvitavaid ideid jagatakse. Nii röövisingi (ei, kenasti küsisin ikka) mehevennalt ühe euroaluse. Üleeile siis toksisin tema alumisele osale peenrakanga (see ribadest punutud) ümber, et männijuured ei saaks kohe jaole trügida ja täitsin saadud kasti hea-paremaga (adru, kompost, kasvuturvas, biolani must muld). Külvasin juba üht-teist ja tippisin mõned tippsibulad ka sisse. Ja katsin kohe kahekordse kattelooriga, sest meil on ikka pisut külm veel. Vaatame, kas saan lõpuks ka midagi arvestatavat.

 

 See pilt sai päris mitu päeva tagasi tehtud, aga ülesriputamiseni ei jõudnud. nüüd vaade juba veelgi õierohkem:

 Ikka mummupilt ka, mitte küll paks karvane maamesilane (neid on ka küllaga, kogu peenar sumiseb päikese käes):

 

Krookus, mis peaks nime järgi olema Cream Beauty, aga on valgemast valgem, seega Tii arvates vist Ard Schenk:

 

Võrkiiris Harmony:

 

 Võrkiiris Alida:

 

 Võrkiiris Gordon:

 

 Võrkiiris J.S.Dijt:

 

 

 Nimetu võrkiiris varasemast segupakist. Arvasin, et on ka J.S.Dijt, aga temal hoopis valge südamik, kas võib olla Purple Gem?

 Ka nimetu segupakist. Meenutab nagu Harmony't:

Tollases segupakis oli ka üks kollane (Danfordi?), aga see on pisut hilisem, alles nüüd leidsin ta teiste vahelt üles:

 Aga kummaline on, et sügisel sai ju veel 10 Danfordi iirist maha pandud. Muidugi ma ei mäleta, kuhu täpselt ja silti pole ka veel leidnud (võib-olla on rändama läinud, aga võib-olla ei pannudki silti, et ainukese kollase tunnen ikka ära), aga kollaseid iiriseid ei ole kuskil mujal näha. Siiski olen paarist kohast võrkiirise lehed leidnud.

See iiriste-krookuste segu on juba nii tihedaks läinud, kas peaks teda pisut harvendama peale õitsemist?

 Kirgaslilled on ka juba märgatavama kirka laigu tekitanud:

 Tumekollased krookused paljunevad ka jõudsalt, ühed mu kevadistest suurtest lemmikutest:

 Muhediku lõokannused hakkavad ka vaikselt valmistuma saladuse avaldamiseks (et kas siin on valge või sinine):

 

 Priimulad valmistuvad oma etteasteks:

 

 Sinililled on mul ainult päris tavalised. Tahaks ka neid hullutavaid valgeid-roosasid-punaseid kunagi... Lapsepõlvest mäletan, et Rapla külje all ühes kohas (Tammemäe tagant üle põldude kuskil kaasiku all) kasvasid looduslikult roosaõielised. Aga kodus (Kohilas) käisime emaga sinilillemetsas nii, et esimesed õied sokutasime sipelgapesale ja ringiga tagasi jõudes võtsime pesast roosaks pissitud sinililled välja. Täiskasvanuna seda uuesti proovinud pole, ei teagi, kas ikka tõesti toimib või on vaid mingi lapse fantaasia mälestus.

 Aga roosadest sinililledest unistades on ilmselt loomulik, et minu teine lemmik on harilik (justnimelt harilik, neil kirjulehelistel on aretusega õieilu teisejärguliseks tehtud) kopsurohi:

 Krookus Blue Pearl hakkas teistest pisut hiljem õitsema, tema on ka rohkem põhjapoolsel kiviäärsel kallakul. Seal on ka teisi krookuseid, mis alles nina välja pistavad:

 

 

 

 Ja pisut käisin ka naabrite õisi imetlemas:
Asta krookused:

 

Tiina kirgaslilled:

 Veera märtsikellukesed:

 Ehh, ilus on! Ja, nagu kevadele kohane, nohu on ka.
Ahjah, iga päev saab ikka neid ninakesi uuritud, mis maast tulevad. Igasuguseid laugukesi tuleb ja hüatsinte paistab ja minu arust on ka eremuruse nina kenasti väljas. Ja kaktused kosuvad hoolega, iga päev ikka vähem krimpsus ja rohkem kikkis. Aga sõnajalad veel ei näita oma rohelisi rullikesi. No lubab ka veel vähemasti paar kahtlast hallaööd.
Nojah, peab siis just see tulev nädalavahetus nii külm olema. kui meil plaanis Haapsalu-reis. Pere möllab omapäi, sest minul on keskkooli lennu 25. aastapäeva puhul kokkutulek. Ja põhiliselt on plaanis õues grillimine. No vähemasti lubab hetkel, et ei saja ja on üsna tuulevaikne, siis peaks päris jaheda kenasti ära kannatama, kui piisavalt soojalt riidesse ka panna.

Rõõmude aeg on käes!

 Mitu päeva olen end aiatöödega peaaegu rihmaks tõmmanud. Aga suurem osa mulle lähemaid nähtavamaid kohti on nüüdseks korras. Mis muidugi ei tähenda, et tööd otsas oleks - neid on veel oi-kui-palju.
Aga nädalavahetusel tuleb pisut hoogu maha võtta ja nii käisime täna valla ujumisvõistlustel. Kuna Triinu sinna kindlasti minna tahtis, otsustasime ka meie Keitiga osaleda. Mis sest, et ma vaevu kuidagi konna ja selili ujumisega hakkama saan. Tähtis pole võit vaid osavõtt! Aga võta näpust - kuna Keit oli oma vanusegrupi ainus esindaja, sai temast lausa karika omanik. Minagi sain oma vanusegrupis auväärse 3. koha ja hunniku auhindu.:oP Triinu sai ka mitu auhinda, aga nende vanusegrupp oli arvukamalt esindatud ja karikas läks ühele ülikiirele tüdrukule, kes ka mingi ujumisklubi liige on. Aga seda kaalukam Triinu saavutus on. :o)

Igatahes oli meil väga tore ja soovitan ikka kõigil oma kohalikest üritustest osa võtta, ega need ju ainult tippsportlastele mõeldud pole, ikka rahvale. Seda saab aru kasvõi sellestki, et kõigi osalejate vahel loositi ka auhindu välja. Täiskasvanutele SPA-pääse ja lastele kinopiletid. Viimased sai ka meie Triinu. ;o) Meil oli oma kaameramees Kusti ka kaasas (tema keeldus kategooriliselt ise osalemast). Ülaltoodud pilt on tema tehtud.
Homme on meil taas vahva üritus ees ootamas - südamenädala puhul ühine kepikõnd koos tervisliku piknikuga poolel teel. :o)
Aga pisut lilleilu ka. Väga raske oli mul päikesega krookustele pihta saada. Möödunud päevade vahelduv pilvitus neid eriti lahti ei meelitanud ja tänase lauspäikese aja olime ka ära Lool. Aga uusi õisi avaneb iga päev. Nii tore-tore!

See vapper sarvkannike väärib eraldi kiidusõnu - vaid paar päeva tagasi oli ta veel jääkooriku all, üks viimaseid väljasulajaid. Ja nüüd juba õied lahti.