Laupäeval aias ja metsas

Mina pildistasin laupäeva hommikul peenardel:

Aga et ma peo jaoks kringleid küpsetama pidin hakkama, andsin kaamera metsa ja mere pildistamiseks sünnipäevalapsele jalutuskäigule kaasa:

Üldiselt on olnud megakiire ja on edasi ka. Ajalehe plaanisin täna õhtuks valmis saada, aga üks lubatud artikkel on ikka veel puudu ja nüüd ma polegi enam kindel, kas saan lehe märtsi jooksul müüki, nagu lubatud on. :o(
Palju käimisi ja sebimisi on ka seoses GAG 7.c klassi robootikatiimi võiduga. Sest sinna tiimi kuulub ka meie Triinu ja nad said seoses võiduga au minna Eestit esindama ülemaailmsetele FLL robootikavõistlustele Torontosse. Lisaks logistilisele ja nõuandvale toele on kõigi lapsevanemate kohus hoolega ka sponsoreid otsida, sest sõidu kulupool on üsna krõbe. Seega - kes iganes mu blogi lugejatest oleks nõus õlga alla panema, andku mulle teada. :o)
Kõige selle kõrvalt pole ma enam sugugi kindel, et jõuan ka Isetegija märtsitöö õigeks ajaks valmis.
Aga tulles tagasi eelmise teema juurde, käisime täna robootikatiimiga ekskursioonil Kosel ENSV valitsuse varjendis:

 Selle koha kohta pisut infoallikaid:
http://www.ohtuleht.ee/473753/kose-katakombid-kutsekool-nr-40-oli-butafooria-see-ehitati-toona-vaid-valitsuse-varjendi-katteks
https://www.facebook.com/media/set/?set=a.462178827143561.117580.183129138381866&type=3
http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/fotod-ja-video-karl-vaino-punker-peideti-kutsekooli-alla.d?id=27691197

Ahjaa, veel üks asi, mis peaaegu ununes. Saime eile 50+ kodulooma õnnelikeks omanikeks ja seoses sellega vajan nõuandeid väiksemapoolse akvaariumi taimestamiseks. Kas võiks neid ka jõest tuua? Muidugi, kui soojemaks läheb. Ja mida siis? Hetkel elavad meil seal gupid ja kolm ansistrust (2isast, 1emane). Saime küll peamised juhtnöörid, aga hea meelega ootaks huvitavaid nõuandeid, sest oleme selles asjas ikka päris võhikud veel.

Õitseb!

 Kui lumekupud ja lumikellukesed on õitsenud juba mõnda aega ja saavutanud oma parima vormi, siis nüüdseks on uhked ka juba märtsikellukesed (haruldaselt oma nimele kohaselt õigel kuul):

 esimene arglik sinililleke on kohe-kohe puhkemas:

 ja muru sees säravad krookused. Huvitav, et peenras needsamad veel sugugi ei õitse. Ju on rohukõrte kaisus ikka soojem kui lagedal mullal.

 Ka see kõrge priimula on nüüd kevadel õitsema hakanud, mitte läbi talve vedanud nagu mõned varretud potikad:

 Ma ei tea, mis tulevik toob, aga juba pühapäeval rookisin mina oma roosidelt kõik oksad ja adrud maha (ka turba kraapisin laiali), sest vastasel juhul oleks vist kõigile juba sellest pikemad valged nõrgad võrsed tekkinud:

Loodan, et midagi hullu siiski ei juhtu, sest maa on sulanud. Kui öökülm pinna korraks kahutabki, siis juured saavad ikkagi oma vedeliku kätte.

Parem hilja kui mitte kunagi

Nonii, jälle olen mina see patune, kelle pärast ilmataat veel laia lund alla saadab - mis tal üle jääb, kui mina alles nüüd oma mehele paksud soojad labakud valmis sain:

Noh, aga ega mina ju süüdi pole, et tal nii meeletult suured käed on (küünitasin oma käe võrdluseks kaamerasse, sättisin sinna, kus randmeosa lõppeb). Aga mees on rahul, et sai lõpuks ometi kindad, mis kuskilt otsast väikesed ei ole.
Osalesin sellega ühes Isetegija projektis ka:

Plirts-plärts, käes on märts

Kui meil muidu oli juba üsna kuiv ja riisutav, siis eile otsustas ilmataat plirtsu-plärtsu ka tekitada. Et niisama vihm oleks meie liiva sisse lihtsalt ära vajunud, tuli kavalamad nipid kasutusele võtta ja nii otsustaski taat esmalt mitu sentimeetrit laia lund maha saata.

 No ja kui ta seda pärast sulatama hakkas, oligi korralik plirts-plärts olemas, jagus tänasekski veel. :oD Ega see mind ei heidutanud - küllap jõuab veel riisuda ka, lisaks ootasid mitmed tubased tegemised mind enda manu. Muuseas sai pilk peale visatud ka juba ostetud seemnetele. Üks huvitav uustulnuk on ka - miina e hõlmine lehtertapp (Ipomoea lobata). Vikipeedia väidab teda üheaastaseks ja kuni viiemeetriseks ronitaimeks,  seemnemaailm aga avamaal üheaastaseks, muidu püsikuks, mis kavab kuni 2,5-meetriseks. Minu ostetud Vilmorini seemnepakil on (muidugi muukeelsetele peale kleebitud) info järgmine:
Miina. Kasvukoht: päikeseline. Kasvab hästi igal hästi kultiveeritud ja väetatud pinnasel. Taime iseloomustus: Õied vahetavad värvust. Kasutamine: Suurte pindade, aiavõrede, lehtlate, rõdude katmiseks.
Sümboleist näeb veel, et 4-meetrine päikeselemb taim, mida ette külvata märtsis, välja istutada mais ja õitseb juunist oktoobrini.
Kas kellelgi on veel olulisi vihjeid selle põneva taime kasvatamiseks?