Tormijärgne reede

 Ja see pilt oli eelmistest millegipärast välja jäänud. Kui teised oksad on kõik lapikud, siis see parempoolne väiksem on ümara läbimõõduga. Kas sellest võib õis tulla? /õhinas püherdades ootan jaatavat vastust/

Toolikate/piknikutekk

Isetegija aastaprojekti maikuu märksõnad - mandariini karva oranž - moekalt mummuline - mõnusalt muretu - magus maasikas - metsikult mehine - olid jälle sellised, et esmapilgul tundus neid raske kokku panna. Aga kui ükspäev endale jälle meelde tuletasin, et pean tugitoolile katte õmblema, saigi selgeks, et just lapitehnika on see, kus kõik ära kasutada saab. 
Tugitooli endaga oli selline lugu, nagu enamasti ikka, et uue nurgadiivani ostuga sai vana kassi poolt katki kraabitud tugitool välja visatud. Ajutiselt ootas ta siis maja kõrval prügimäe-transporti. Aga pool majarahvast hakkas seda ajutist istmikualust hoolega kasutama ja nii see tool sinna jäigi. Ajutine ju. ;o) Tal on päris hea omadus ka peale vihmasid kiiresti ära kuivada, aga umbes 3 aastaga on kattekangas hakanud totaalselt üles ütlema ja nii on see asi peenarde kõrval lõunaseina ääres kõike muud kui ilus:

 Aga kattega - kohe teine asi ju!

Kate koosneb 144 tükist (peaks olema 15X15 cm) ja alla on õmmeldud vana fliiskanga tükk, mis ka kunagi vana diivani kattena kasutusel oli. Aga selle õmblemise käigus veendusin taas, et ainus lapitehnika, mida mina harrastada saan, on crazy quilt tehnika, sest täpsus ja mina kokku ei käi. Lõikasin-rebisin need tükid oma arust väga täpselt, õmmeldes ehk õmblusvaru varieerus nii millimeeter-kaks, aga müstiliselt olid mõned ribad lausa mitmeid sentimeetreid nihkes. Aga et mul aiatööde ja palgatöö kõrvalt aeg nii napp ja tegu ainult õuetekiga, lõin käega ja mis nihkes, see nihkes.
Vanu nõukaaja lõpust pärit puuvillaseid kangaid oli mul omateada maailmatult palju, aga lõpuks selgus ikka, et igasuguseid üksikuid jupikesi pidi kokku otsima, et see suur 1,8X1,8m lahmakas valmis saada.
Mandariinikarva oranži ja moekalt mummulisega polnud mingeid probleeme, seda esimest leidus õige ohtralt:

Metsikult mehiseid pesapalli ja korvpalli kangaid leidus ka veel sellest ajast, kui ema väikevennale bermuudapükse õmbles:

Selgus aga, et maasikakanga olin juba ära kasutanud. Samas oli viimane jupike kasutatud ära mingil ajal palkmajatehnika proovitöösse, kust ootasid 9 mitte just kõige sirgemat, aga õiges mõõdus ruutu, et neist midagi ometi tehtaks. Noh, siia sobisid nad nagu rusikas silmaauku ja nii sai ka magus maasikas töösse sisse:

Ja võibki end mõnusalt muretult ajakirja ja teetassiga tugitooli kerida, kui ilm taas soojaks läheb. Kui vihm satub katte märjaks tegema, viskan lihtsalt nöörile kuivama ja korras jälle. Aga sama katet saab kasutada ka suure piknikutekina ja selle proovime pühapäeval kohe järgi.

šokeerivalt külm

 Pildiallkirjad kirjutan hiljem...ilmselt alles reedel. Aga täna (ehh, eile juba) oli nii tegus päev, olen endaga superrahul. Isetegija maitöö sai valmis ja õunapüü ümbert peenralaiendus sai valmis taimede ootele ja palju äraõitsenuid sai maha lõigatud ja kompostikasti pind kõrvitsatele valmis tehtud (Tiina istutab). Aga nüüd marss magama, uus tööpäev juba otsast paistab.
30. mail jätkan. Ülemisel pildil on sieboldi priimula, all talblehine kukehari:

Magunamummu:

Tiarell ja liblikjas kannike "Freckles":

Nartsiss "Hawera":

Kukerpuu õitseb:

Ja lamedarootsuline kikkapuu samuti. Selles tormituules andis teda pildile püüda:

Kadaka kollane põõsake (oli vist mingi jasmiiniline) suutis tänavu mitte maani maha külmuda ja startis juba 30-sentimeetrisena. Kõrval on vägihein, mis on küll oma ajast kõvasti ees tänavu:

Mistan'd oligi, jaanihüatsint?

Muhediku ...nõgesed:

Oranž mõõl (Kikult):

Esimene põõsasmaran ("Abbotswood") juba alustab. Muide, mul on üks põõsake potis ja üks peenras ka üle.

Minu esmaspäeval ostetud roosamanna-raudürt. Pildistamiseks pidin teda käes kinni hoidma, aga see tormituul murdiski tal lõpuks ühe külje oksad kõik ära. :o(

Käisin drüüasest kevad otsa mööda mõeldes, et pean ta teise peenrasse istutama ja nüüd on ta ikka seal lauspäikeses ja õitseb. Aga peale õitsemist siis kindlasti kolime:

Esimesed lauguõiedki juba puhkemas:

Ja veel tulpe. Mingi rohetulp:

"Ice Cream":

Äkki oli "Texas Flame":

"Estella Rijnveld":

Esimest ei mäleta, teine on Neljandiku oranž narmastulp:

Ehh, seda esimest ma teisipäeval veel mäletasin, aga teine on "Calgary":

Neljandiku "Cool Cristal":

Neljandiku "Snow Cristal":

Neljandiku "Red Georgette":

Aga valdavalt ruulivad praegu ülihilised kollased talutulbid:

Tänu Neljandikule on ka meie küla liiklusringi keskosa säravalt kaunis. Aga teisel pildil (mis jällegi tuulest udune) on sinilatv, mis tänu postist kiirgavale soojusele juba veebruarist alates järjekindlalt kosunud on  ja teistest palju varem õitsema hakkas.

Peenar pisut lähemalt ka:

Tänaseks on ilm taltunud ja hakkab pisut soojenema ka. Kohe lähen uurin, mis taimedest vahepeal saanud on ja teen fotosessiooni oma Isetegija maitööga ära. Ja siis lähen kaevan kooli puu jaoks augu valmis. Õhtul ongi juba aktus ja istutamistseremoonia.

Ilus päev

25 aastat tagasi tahtsin kimpu roosadest roosidest ja piibelehtedest, aga tol ajal polnud maikuus veel roose eriti saada ja nii tuli kimp roosade nelkidega. Hea veel, et piibelehed selleks ajaks õitsema hakkasid. Abikaasa tõi tänaseks metsast kimbu piibelehti ja mina otsisin peenrast roosadele nelkidele kõige sarnasemad hetkeõitsejad.

Kuna pidin niikuinii minema puukooli koolilõpetajatele puud ostma, läksime hoopis kahekesi ja tõime omale tähtpäeva puhul ka õunapuu "Liivi kuldrenett", minu absoluutne lemmiksort. Ja istutasime koos kenasti maha ka. Koht sai muidugi selline, et nüüd ma hakkan sealt servast piiluvat peenart kenasti puuni laiendama :oP. Sidumisnöör on väga ajutine, sest tuhinas unustasin muidugi spetsiaalset vahendit osta.  

Aga ega ma siis ainult kahe puuga (koolile sai konksmänd ostetud) ei suutnud piirduda. Kärusse ronis veel mõnusa lõhnaga maasikmünt (Mentha x piperita f. citrata "Strawberry") ja üks ripp-raudürt posti otsa panemiseks. Kah sihuke maasikavahuselt roosa-valge.
Ja siis ma niitsin ja niitsin seda jubedalt ülekasvanud muru, mis juba heinamaa moodi välja nägi. Enamus kohti tuli 2-3x edasi tagasi üle lasta. Hea, et külakolmnurga niitmisele Triinu appi tuli, siis sain vahepeal istutuse järgsed koristustööd ja vanade tulbiõite lõikamised ära teha. Aga peenraservad jäävad homseks, sest toas tahtis lihtne maasika-vahukooretort kokkupanemist (salati tegi abikaasa) ja perega pisike pidu pidamist. Suurem pidu tuleb hoopis pühapäeval, plaanime sõprade ja sugulaste seltskonnaga golfi proovima minna.
Megamõnus suitsutursa salat:

Järgnevate päevade ilmateadet aga näha ei taha. No +30°C oli liig küll, aga sealt kohe 7 peale kukkuda on liiga jube. Täna juba oli õhtuks seda muutumist aimata, külm põhjatuul kogus tuure.