Kuna nende käsitööõpetaja nõuab töödest alati ka fotosid, tegime ühe korraliku fotosessiooni ja muuseas pildistasime ka ühe laupäeva varahommikul Vana-Narva-maantee äärses bussipeatuses. päikesetõus oli kahjuks läbi pilvede vaid aimatav, aga ilus oli ikka.
Ja erilise ilu avastasime hoopis auto katuselt:
Kuna mõni meist peab igasugustel aegadel tööl olema, sh ka isadepäeva nädalavahetusel, ei jäänud meie pere vapral issil muud üle, kui laste abiga ise omale uhke võileivatort valmis meisterdada:
Aga mul õnnestus ikka ka üks isadepäeva kingitus õigeks ajaks valmis saada. Mõni ehk mäletab, et kui ma oma lapselapsele mugava kapuutsmütsi valmis sain, tahtis lapse vanaisa ka sellist, et talvel merel käia. Seda beebimütsi õpetust ja abikaasa erisoove aluseks võttes nikerdasin siis midagi sellist valmis:
Otsaesise "nokk" jäi küll pisut pikk ja lohvakas, aga proovimise ajal leidsin, et nii on isegi ehk parem - pisike sadu ei tilgu otse näkku. Aga eks aeg näitab, vajadusel võin ju selle hiljem pisut koomale ka tõmmata.
Kuna esemel on ka kaeluseosa olemas ja mul Isetegija aastaprojektis teisest komplektist puudub kaela ja käte tükk, siis ilmselt panen selle hoopis kaelaesemeks kirja. Ei tea, kas jõuan enam salli kudumiseni sel aastal.
















































