Kohe esimesel hommikul oli puittaimede süstemaatika, ehituse ja kasvukohanõuete kohta töö, mida ma natuke pelgasin, aga õnneks oli see valdavalt valikvastustega ja nii suutsin enam-vähem õigesti vastata. Ühte viga tean küll - kõige valgusnõudlikuma puuga panin puusse ja pakkusin kase asemel pihlakat. Aga enne testi jõudsime üle vaadata veel ka okaspuud ja saime võrratult õpetaja Aino Möldrilt kavalaid määramisvihjeid, nagu näiteks "kananahaga kuusk" ja "napakas nulg" ja "lipuvardatipuga ebatsuuga". :oD
Teise poole päevast tutvusime turismigeograafiaga ja ausõna, see oli väga huvitav ja paeluv, aga mitu uneta ööd andsid tunda ja pidin piinlikusest maa alla vajuma, kui pea korduvalt jõnksatas. Ehk annab õpetaja mulle andeks, kui järgmisel korral tublim olen. :o)
Neljapäeval alustasime asjaajamisega, mis enamuse meelest üliigav ja kuiv aine on, aga mina nopin sealt ikka palju vajalikku infot (näiteks korteriühistu paberimajanduse kohta) - täiesti harimatu mats, nagu ma siiani olnud olen ju. See kaks tunnikest möödus igatahes lennates.
Ja ülejäänud kaheksa tundi päästsime inimelusid - juba Annesid oli 3, laste nimesid ma kahjuks ei mäleta.
Testi tegime muidugi ka ja, nagu ikka - selleks hetkeks olid kõik teadmised peast otsekui pühitud. Pärast tuli järgemööda meelde igasuguseid tegevusi või tundemärke, mis mul kirja panemata jäid. Õnneks küll kõik see, mis kirja sai, peaks vähemasti õige olema, seega päris läbi ehk ei kuku. Aga minu hoolde oma elu usaldamine on küll pisut kahtlane - ega ma ei jaksa isegi nääpsukesele naisterahvale piisavalt tugevasti piisavalt kaua südamemassaaži teha ja kui sellele veel ähmisolek ka juurde liita...
Aga ega meil polnud enam aega pikalt selle üle juurelda, sest hästi vahva kursuse jõulupidu ühika puhketoas ootas.
Reedel oli minu esialgne plaan pikemalt magada, sest tunniplaanis oli valikainena metsauuendamine, mida ma ei valinud, peljates, et ma kahte valikainet ehk ajaliselt õppida ei jõua. Tegelikult valisin ma kolmest võimalikust esmalt üldse süstemaatika, aga seda ei soovinud piisav arv inimesi ja siis pidi oma valikut muutma. Arvestasin Rammu saare kui jahimeeste lemmikpaigaga ja valisin siis jahinduse. Aga nüüd hakkas mul hinges kriipima, et kuidas ma ikka niimoodi sellest metsauuendamisest eemale jään - ka põnev teema ju (eriti peale esimest Oandu praktikapäeva) ja läksin luurama. Noh, esimesest sekundist klassiruumis, mis oli täis puidunäidiseid, seemneid ja käbisid, olin mina ära võlutud ja otsus tehtud. Ja takkapihta, kui jõudis kätte meie tutvustamisring, tuli mul meelde, et tegelikult on ju meilgi üks jupike metsa, mille hooldamise kohta võiks üht-teist ikka teada. :o) Ja mõtleks - me jõudsime juba esimesel 4-tunnisel päeval isegi metsa katselapikesi mõõtma ja saime taas palju kasulikke vihjeid raagus lehtpuude määramiseks.
Tegelikult pelgasin veel ka jahinduse klassi astudes, et kas see on minu jaoks ikka õige aine, aga taas suutis õpetaja kõik mu kahtlused oma põneva jutuga hajutada. Muidugi, tööd saab ikka hirmus palju olema, et kõik need ulukid läbi ja lõhki selgeks saada. Aga hammaste järgi vanuse määramiset sain juba aimu ning sarvede seksikast hingeelust ka. ;o)
Ainult soome keelega on hetkel veel pisut nutune seis - kuna enamusel on see üsna algstaadiumis, pole me floora ja faunani veel jõudnud ja nämmutame ikka veel keele algteadmiste kallal, mis minu senisele keeleoskusele ainult harva pisikesi lisanüansse annab. Samas kui tööl jäin just esmaspäeval jänni soomlastele meil müügilolevate taimeteede nimetamisega. Muidugi, see on küll puhtalt kivi minu kapsaaeda, sest need kümmekond taimenime võiks ju ka ilma koolita selgeks õppida (liiati kui ruusu, minttu ja kamomilla on neist juba niigi selged). Häbi mulle!
Laupäeval põrutasin kohe jälle tööle ja sealt otse vanemate juurde sünnipäevale. Selleks hetkeks võisin lõpuks end juba vabaks lasta ja nii korjasingi meespere ja kompsud autosse alles kahe paiku öösel. Aga auto oli kohutavalt jääs isegi seestpoolt, sest äkitselt oli temperatuur langenud -9° peale, teel isegi -11°C. Aga kodus oli lahja -3°C.
See-eest oli pühapäeva hommikul (no pigem küll lõunal ehk pool 12), kui ärkasin, kena päike akna taga. Kella kaheks olin piisavalt toibunud ja tegin kaameraga tiiru. Arvestades praeguse aja madalat päikese trajektoori, oli võimalik ainult üks kant, kuhu jalutada - ikka lääneranda, sest metsast üle ei paista midagi. Tuul oli üsna hammustav, aga tempokalt kõndides sai nahavahe nii soojaks, et pildistamispeatustes ka külm ei hakanud. Päike küll eriti ei soojendanud, aga mõnus ja kosutav oli ikka. Ja leidsin, et täiesti vabalt võiks sellise ilmaga teha ka huvilistele tunnise loodusmatka ainult mööda randa liikudes ning jäämustreid nautides, vahele siit-sealt muidki infonoppeid. Panen need pildid nüüd siia ka üles, ehkki tänast rohelist siloilma vaadates tundus uskumatuna, et eile selline kena talveilm oli.
