Esmaspäev, 18. september
Hommik oli pimedavõitu, aga kohtumisi oli palju - esiteks jalgrattal Katrin, siis Tanuma teel Jänis ja natuke maad edasi ka metskits ning lõpetuseks lendas sadamas haigur ringi. Tõenäoliselt hallhaigur, aga liiga pime oli määramiseks. Üks sakslaste karavan oli ka jälle parkimas - suvi kestab.
Tööl sain omale praktikandi juhendatavaks kõrvale, aga peale puhkust oli endalgi väga palju uusi teemasid selgeks teha ja arvutiuuendusi korda ajada. Sebimist jagus.
Estoniaesine segapeenar oma uhkes lopsakuses:
Õhtu kulus teleka ja Astridiga lobisemise peale ära. Natuke ikka töötlesin reisipilte ka.
Teisipäev, 19. september
Hommikuring oli üsna hämar, sest just koidukaares oli pilveviirg ees. Sadamateel puhkas üks ööliblikas, aga jaheduses ikkagi väreles nii palju, et selget pilti temast ei saanud. Sadamas enam puhkajaid ei ööbinud.
Bussis oli täna totaalne naistevalitsus - terve tee mitte ühtegi meest ega poissi.
Tööpäev oli üsna tihe, aga kõik hädapärane sai tehtud. Nagu ikka, hakkas just viimasel minutil kõnesid ja chatte sisse sadama. Väljas oli lisaks ka ähvardavalt pimedaks läinud. Väljusin kontorist 17.09 ja vaatasin jälle ainult busside sabaotsi ja edasi tilkusin paduvihma käes väga kaua aega. Kusjuures mul oli vihmavari olemas ja peakohal, aga sest polnud mingit kasu, kõik oli läbimärg. Kogu Pärnu maantee voolas rõõmsa jõena kesklinna poole, vahepeal möödatuiskavate autorataste alt mitme meetri kaugusele kõnniteele põigates. Huuh!
Kesklinna tiir jäi täna napiks, otsisin Solarise poest vajalikke kaupu taga, enamust ei õnnestunudki leida. Reklaamitakse kui parima valikuga poodi nüüd peale taasavamist, aga ei ole ta sinnapoolegi mitte. Nuriseda võiks veel õige mitme asja kallal, aga las ta olla.
Bussis norisesin sügavalt magada ja kodus jätkasin uneajani poolkutus seisundis vegeteerimisega. No ma ei tea, ometi peaks ju eriti hästi välja puhanud olema peale sellist suurepärast reisi.
Kolmapäev, 20. september
Hommik oli pilves ja tuul peaaegu tormimõõtu, aga õnneks veel ei sadanud ja soe oli ka. Koerte kalmistu kandis põgenes keegi välkkiiresti mööda randa minema, mõõdu poolest ütleks, et Jänis. Õnneks on keegi taibanud Neeme kivi eest selle armetu noore kase laiba ära koristada.
Buss jõudis linna täna eriti hilja, just siis, kui niikuinii on hommikul ka koosolek. Aga pole hullu, hädapärased asjad jõudsin ära teha.
Lõunal helistasin Antole, et õnne soovida. Selgus, et vaene väikevenna oli omale sünnipäevaks mingi külmetusviiruse külge hankinud. :(
Õhtul jäin kauemaks linna, kontoris oli keskkonnateemaline filmiõhtu. Filmiks oli "Rohemaja". Joost Bekker, nulljäätmete sõdalane, teostas seal oma unistust. Hea film oli, pärast arutlesime natuke ka. Meie kliimas sedasi päris muidugi ei saa, aga asja eesmärk ongi jagada ideid, et inimesed hakkaks kasutama mõndagi neist.
Jooksin veel Aia tänava Rimist läbi ja hüppasin seitsmesele Loksa bussile. Koit lubas teeäärde vastu tulla. See ikka märksa varem kui meie üheksase bussiga koju sõita. Jõudsin õhtul veel oma poetellimuse isegi ära teha.
Neljapäev, 21. september
Hommikuse kõnniringi olen kommentaarideta üles pannud ja bussis ei ole ka midagi valmis kirjutanud. ju siis oli selline tavaline hommik.
Tööl korjasime täna kompsud kokku, sest reedel lubati meil kõigil kodus töötada, et jõuaks ikka õhtul õigeks ajaks laevale.
Õhtul põikasin veel korraks Humanasse ka sisse ja leidsin üsna hetkega omale paar toredat pluusi tulevase reisi tarbeks. Viimane nädal enne kaubavahetust on küll hindade poolest väga hea, aga esimesel nädalal on siiski kaubavalik parem.
Kodus pakkisin juba jälle reisiks asju...Ootasin eesolevat reisi küll, aga samas tundsin, et tahaks nüüd natuke lihtsalt kodus olla ja puhata ka.
Reede, 22. september
Hommikul tegin kaherannaringi. Sadamas oli vasakpoolse muuli ots tihedalt päikesetõusule andunud vareseid täis. Ja koduteel esitasid kuldnokad toreda mitmehäälse koorilaulu ristmikul traatide peal. Aga maja juures avastasin järsku, et otse mu pea kohal (üsna kõrgel) tiirutas lausa paarkümmend piiritajat. Kas oli hüvastijätt enne äralendu?
Õhtul lubati tööpäev pool tundi varem lõpetada, võtsin kolleegi Lasnamäe kanalist peale ja suundusin Reidi tee poole. Sinnani läks libedalt, aga mida lähemale sadamale, seda suuremad ummikud olid.
Olin ilusasti varakult valmis vaadanud, et A-terminali ümbruses on 3 odavamat ja 1-2 kallimat parklat ja plaanisin ühe neist odavatest valida. Lootsin, et ehk mõnes neist ikka kohti leidub. Paraku ma ei tea, kas kohti leidus või mitte, sest kui peale kl 18 (me pidime kl 18 kõik sadamas kokku saama) sadama eest läbi roomasin, selgus, et kõik parklad või vähemasti neisse sissesõidud on üles kaevatud, sealhulgas ka need, mille juurde suunas kollasel põhjal ajutine teeviit (nool, mille juures kirjas, et jalakäijad ja parklasse suundujad). Ja kuna just sõitsid ka laevalt maha autod, rekkad ja bussid, oli ilmvõimatu sealt sadamaalalt ka välja tagasi saada. Lõpuks õnnestus siiski kuidagi Linnahalli kõrvale bensiinijaama taha tillukesse kesklinna tsooni parklasse jõuda (sealt tagumiste suurte parklate poole suunduv tee oli samuti üles kaevatud). Selleski parklas oli keskmisele rivile juurde pandud silt, et parkimine keelatud, veetakse minema. Aga äärmisetes ridades oli imekombel ikka paar vaba kohta, parkisin kiiresti ära, saatsin sõnumi ja tormasime sadamasse, jõudsime poole seitsmeks. No tõepoolest, absoluutselt ajuvaba korraldus - lubasin (suusoojaks ainult muidugi) Tallinna linnavalitsusele tule otsa panna.
Kui kiired organisatoorsed protseduurid ära tehtud, sain mahti hinge tõmmata ja siis taipasin uurida, kui kaua mu parkimine kehtib. Õnneks vastas mulle Ühisteenuste infoliin (kuigi kirjade järgi pidi see töötama kuni kl 16ni ainult) ja pika usutlemise peale sain selgeks, et pean laupäeval Ahvenamaalt uuesti parkimissõnumeid saatma hakkama. Oeh!
Aga õhtu kolleegidega laeval möödus mõnusalt ja meeleolukalt. Ahjaa, ma ju polegi kirjutanud, mis reis see meil selline oli. Võitsime eelmisel aastal Kesk-Euroopa klienditeeninduste omavahelise võistluse ja saime natuke preemiaraha, selle eest siis käisime kruiisil. Oli selline haruldane olukord, et absoluutselt kõigil õnnestus seekord kaasa tulla. Ega meie saamegi oma ühisüritusi teha ainult nädalavahetustel, sest me ei saa vahepeal oma "poodi" ehk telefoniliine kinni panna.
Laupäev, 23. september
Hommikul üritasin natuke laeva mööda ringi hulkuda, et oma hommikune kõndimine ära teha ja proovisin ta ka kirja panna, aga see viimane läks küll päris metsa, sest Strava luges laeva liikumist, mitte minu liikumist laeval. Ehk siis liikusin tema arust sirgjooneliselt 15 kilomeetrit ja keskmine kiirus oli umbes 30km tunnis :D Laev oli väike, taevas hallivõitu ja välistekkidel lainetasid loigud.
Ahvenamaa võttis meid vastu sombuselt halli hommikuga, aga ei sadanud ja eriti külm ka ei olnud. Ja niikuinii kobisime kohe bussidesse. Aga sellest toredast pikast päevast teen ka ükskord eraldi põhjalikuma postituse.
Tagasi laeva jõudsime rõõmsalt ja rahul9olevalt, aga samas väsinult ja näljastena, aga kohe oligi juba aeg rootsi lauda maiustama minna. Pärast käisime veel natuke laeva poes ka, ehkki saartelt oli juba niigi liiga palju kraami kokku ostetud, aga ikka oli midagi veel puudu. :D
Õhtu šõubaaris jäi seekord lühemaks - tore oli küll, aga no lihtsalt enam ei jaksanud.
Pühapäev, 24. september
Hommik laeval oli kohe eriti pikk ja aeglane.
Riina ootas mind Kolga mõisas ja tegi mulle põgusalt kiire tiiru üles renoveeritud saali ka. Nii põnev!
Koju jõudes tegin põgusa uudistetiiru ka aias, aga ülejäänud õhtu möödus tubaste toimetuste seltsis.
Ülimagusad vaarikad:
