Õisi, okkaid ja käbisid.

Vägiheinade kirju maailm. Sain nad kunagi seemikutena Kadakalt ja olen selle üle siiani üliõnnelik, nad on nii ilusad. Colourful mulleins (Verbascum) , I like them very much.

Selle neitsikummeli panin siia endale meeldetuletuseks, miks ma PEAN ta ümber istutama. Nii kahju on mul iga aasta neist võrgu poolt ära kaksatud õitest. Must overplant this flower for saving it from my fisherman.
Minu pimedast metsast lauspäikesesse toodud kuuseke on lõpuks omale valgusokkad suutnud kasvatada (vaata neid eelmise 2 aasta tillukesi okkaid!). Seda tarkust kuulsin, muide, RMK metsanäituselt Tartust Ahhaa keskusest. My fir, brought from dark forest to very lightful place, have been suffering 2 years, but now finally has light-needles and look normal again.
Männid on otsast otsani õietolmu täis ja iga tuulepahvak toob hoovile kollased pilvekesed. Pines are blooming and every little wind blow up yellow clouds.
Sellel pildil kenasti näha 4 aasta käbid reas. Here can see 4 years cones in line.

Ja siin muud enne Jaanipäeva õitsejad. Some more bloomers in middle of June.

Hostad ja nende naabrid.

Enamus hostasid on peale seda rasket talve väga ilusad ja eriti lopsakad. Väga pikka aega muretsesin eelmise suve uustulnukate, tillukeste On Stage ja Remember Me pärast, aga lõpuks pistsid nemadki ninad välja. Blue Flame on samuti eelmise suve uustulnuk ja tema vist kasvatab juba hoolega õisikuvart? Tänavune uustulnuk, Praying Hands, on natuke väljaveninud olemisega, sest hoidsin teda potiga mõnda aega kasvuhoones (kuni veel suuremaid öökülmasid lubas).
Eelmisel suvel Saaremaalt ostetud sõnajalad on samuti kõik elus, ehkki veidike äbariku olemisega. Küllap kosuvad. Aga lumeroosid kolisin mõned nädalad tagasi päikesepeenrast siia ja nemad on küll selle liigutuse üle silmatorkavalt rõõmsad. Kosuda tahavad veel hiljuti kolinud helmipöörised ja vist eelmisel suvel kolinud jumalatelill.
Vaikselt käivad mu mõtted aga juba seda rada, et millega ja mismoodi seda ala katta, sest see murujäänuk mulle seal enam eriti ei meeldi.
---------
Hostas and their neighbours in shadow-area. All survived this tough winter very well.

Karatau lauk.

Kuna eelmine postitus tekitas minu Karatau laugu kohta mitu küsimust, panen täna hommikul tavalise fotokaga tehtud pildi siia eraldi üles. On küll roosaka jumega. Kas ta siis ei peaks olema?
-------
My mobile-photo of allium in last post caused few questions, so now I made one with photo-camera and show this allium really has pink shade.

Seinast seina.

Kui ma eile kohupiimast, mis küpsetamist vajab, rääkima hakkasin, jooksis meie Koogikata kohe välja. No tegelikult oli see muidugi juhuste kokkusattumine, et sõbrad teda just siis otsima tulid.;o) Aga küpsetamine jäi siis 16se piiga kaelale. Tuhnis raamatuis, mis ta tuhnis, aga imemaitsva kohupiima-sidrunikoogi tuhnis välja. Vähe sellest, küpsetas selle veel valmis ja pesi nõudki ära. Minul jäi üle ainult kuninga kassina diivanil vedeleda ja nautida. On mul aga mõnus elu! Very delicious cheese-lemon-cake, made by Keit.Pilte üles laadima asudes avastasin, et demonstreerimata on aina hiiglaslike mõõtmetega vihmauss, kes mind tervitamas käis, kui kadakalt talvekahjusid ära nokkisin. Need kuivanud kadakavõrsed seal maas on täiesti tavaliste mõõtmetega, ei ole mingi kääbusvormi omad. Ussi pikkus oli ka tubli suure mehe vaks. Korralik kobestaja ikka (näh, oleks võinud ju temagi tööriistade teemasse panna!). Enormous earthworm. These juniper branches on ground are normal size, not some mini-sort.
Ja lõppu veel Karatau laugud, pilt tehtud mu uue mobiiliga. See mul esimene kaameraga mobiil, siis katsetasin. Aga ainsad pildi, mis mingit kriitikat taluvad, on päikese ja tuulevaikusega tehtud. Ikkagi ainult eriolukordade jaoks see pildistamisvõimalus seal. This photo is taken with my new mobile-camera. Allium karataviense.