Kõik algas sellest, et keegi lastest avaldas mingil koosviibimisel soovi koos vanaemaga Pariisi minna. Ja sellepeale lisandus neid "Mina ka!" hõikeid kohe mitu tükki.
Pikka aega oli asi vaid unistuse staadiumis, sest kõik ootasid minu puhkusegraafiku järgi, aga lõpuks see tuli ja olen südamest tänulik oma ülemustele ja kolleegidele, et sain selle puhkuse soovitud ajaks. Niisiis nüüd sai hakata täpsemalt planeerima. Keit võttis enda peale korraldamise - ostis ära lennupiletid ja bronnis mida vaja, koostas linkidega varustatud exceli tabelid maksete ülevaatega, majutusvõimalustega ja külastatavate kohtade soovidega. Meil, teistel, jäi üle ainult mugavalt tabelitega tutvuda, hääletada ja maksta. No mis nii viga reisiks valmistuda! Ja Keit oli lausa nii põhjalik, et ka terve reisi ajal korraldas meile rongipiletid, kellaajad, marsruudid jm vastavalt meie soovidele ja vajadustele.
Majutuse osas olid meil välja otsitud vist 6 sobivat mõõtu korterit, neist pooled Pariisis ja pooled Versailles, sest sealset lossi ja aedasid tahtsime niikuinii ka külastada ja rongiliiklus on seal väga hea ning Pariisiga samas piletite süsteemis. Demokraatliku hääletuse tulemusel võitis korter Versailles, kus olid ka tegelikult olemas kõik lubatud mugavused ja mis asus tõepoolest väga mugavas kohas raudteejaama lähedal. Võib-olla ainukeseks miinuseks oli tema asukoht 1. korrusel, kõik aknad vastu tänavat, nii et erguma unega tegelasi häirisid natuke öised pidutujus tänaval liiklejad. Mina isiklikult magasin küll nagu nott. Ärkasin muidugi ikkagi iga päev kõigist varem, seega võtsin rõõmuga enda peale hommikuse pagariäritiiru, et saaksime päeva alustada prantslaste kombel värskete croissantide ja kohviga.
Aga parem alustada ikka päris algusest, st esimestest märkmetest mu telefonis reisi kohta (üritasin jooksvalt üht-teist kirja panna, et pärast pisut lihtsam oleks). Reisil tehtud märkmed on siin ja edaspidi kaldkirjas. Väljalend oli meil pühapäeva õhtupoolikul kl 5 paiku, mis oli äärmiselt mõnus - sai rahulikult kodus kõik enne minekut korda teha. :)
Lennujaama jõudsime, kui juba üsna paks udu maale valgus, aga lend siiski ära ei jäänud õnneks ja isegi DHL uus maja oli lennuvälja servas paistmas.
Tallinnasse saabuval Pariisi lennukil oli vastas politsei ligi 10liikmeline meeskond, ei saanudki aru, miks.
Koit küsis Saksamaa kohal, et millal me koju hakkame minema. :D
Lennuki kiirus on üle 800 km/h, aga kaardil liigub täpp üliaeglaselt :D
Põldudel lapitekk on valdavalt beežides-pruunides toonides.
Kogu Euroopa on tuulikuid täis, aga meie sõdime nende vastu. Tegelikult väga silmakirjalik, sest elektrit tarbime aina rohkem ja rohkem...
Korraks põikasime Luksemburgi piiri taha ikka ka. Ja kohe hakkasime ka vaikselt pidurdama.
Pariisi lennujaam oli elamus omaette. Paras linn juba ise, lennuk sõitis mitu km hotellide vahel ringi ja ületas sildu pidi mitut mitmerealist autoteed ka sealjuures.
Keidu oli teinud fantastilist eeltööd ja liiklemine käis ludinal 2-tunnipiletitega (3 rongiga, 1,5h kokku).
Esimene rong oli kohutavalt palav, viimane juba väga mõnus. Olime juba ette ilma jälgides rõõmuga leidnud, et kuumalaine saab just meie saabumise ajaks otsa.
Versailles jaama juures jäi vaatamata pimedusele silma äge maja lauajuppidest kaunistustega. Vaja hiljem valges pildistada!
Majaperemees oli väga sorava inglise keelega.
Esialgu lõi mul hinge täiesti kinni metsik koristusäädika lõhn, aga pikapeale see õnneks hajus, minu alanud nohu ja köha kahjuks mitte.
Ema sukeldus kohe võrratusse ajaloo- ja kunstiraamatute valikusse ning teatas, et tal ei ole sugugi igav, kui ta mõni päev peaks mitte jaksama meiega välja tulla. Ha-ha-ha!
Triinu oli meile õhtusöögiks kaasa küpsetanud imemaitsvad pehmed küpsised (mis kohvris pisut lömmi olid läinud ja pildile ei jõudnudki). Aitäh, kullake! Keidu ja Kusti käisid ka nurgapealses halal-pitsakohas ja tõid vett ja Coca-Colat. Kõik poed olid meie pooleldi öise saabumise ajaks juba suletud. Aga ega me ei jaksanudki enam muud kui magama vajuda. :)
