Alustasin täna otsinguid tänavuse suurema projekti tarbeks. Minu hoolealune aed vajab merepoolsesse aiaserva lauspäikese kätte hekilaadset põõsariba, mis pakuks vaheldusrikast silmailu ja varjaks väheke ka aia taga lonkijate vaadet aeda. Kuna pinnas on siin peaaegu puhas liiv, millele muru jaoks mulda peale veetud, siis on vaja suhteliselt vähenõudlikke taimi. Kindlasti saavad põõsad suure istutusaugu hea mullaga stardipaketiks, aga kindel see, et kunagi peavad nad leppima kehvema mullaga (palju sa multshides ikka neile lisa jõuad anda). Põuda päris nad taluma ei pea, kastmissüsteem saab olema korralik ja automaatne, aga sellises lauspäikeselises kohas (madala paemüürikese lõunaküljel) on põuakindlus kindla peale plussiks. Esialgsete otsimiste peale sõelusin välja järgmise nimekirja:
Mereäärse heki taimed:
*Kare Deutsia (deutzia scraba) „Plena” (valged, väljast roosakad, kellukjad õied, kaardus püstised oksad)
*Nipponi enelas (spiraea nipponica) „Snowmound” (valged õied, kaarjad oksad)
*Põisenelas (physocarpus opulifolius) „Diabolo” (punaseleheline, talub hästi kärpimist)
*Jaapani kerria (kerria japonica) „Pleniflora” (püstised peenikesed oksad, kollased täidisõiekerad)
*Harilik kukerpuu (berberis vulgaris) „Atropurpurea” (punaseleheline, kõrgem)
*Pargiroosid (rosa rugosa) „Ritausma” , „Hansaland” (valkjas ja roosakaspunane, täidisõielised)
*Põõsasmaran „Fridhem” (potentilla fruticosa) (püstisem, kõrgem, kollased õied)
*Kadakas (juniperus communis) „Gold Cone” (kollaste võrsetega, sammasjas)
*Mägimänd (pinus mugo) "Golden glow" või „December gold” (kollaseokkalised talvel)
Kui kellelgi on mõne taime kohta asjalikke kommentaare, oleksin väga tänulik. Eriti kahtlane on, kas neid mände ikka annaks pügamisega kitsamaks-kõrgemaks suunata. Teab ehk keegi kõrgemat kollasetoonilist mändi soovitada? Või peaks otsima tüvele poogitud taimed?
Et juba niikuinii mööda taimenimekirju kondasin, panin kirja ka muud silma hakanud taimed, mida juurde oleks vaja hankida. Sulgudes taga olevad hinnad on Calmia istikuäri nimekirjadest, niisama iseendale orienteerumiseks.
Veel hankida:
*Kašmiiri pihlakas või koehne pihlakas (valgemarjalised). (250.-)
*Amuuri sirel e ligustriin (naabri-poolsesse männimetsa põõsastikku, talub hästi varju ja kehva mulda, tõsta sealt sirel Sensation sobivamasse kohta) (220.-)
*Chenault’ lumimari „Hancock” (roosa, ka naabri-poolsesse põõsastikku)
*Hiina kadakas „Plumosa aurea” (120.-) või kirju kadakas „Golden Flame” või keskmine kadakas „Phitzeriana aurea” (punase sõstra asemele)
*??Puispojeng (tiigi taha männituka serva kadakate ja mägimändidega istutusalale) (270.-)
Seda viimast ma kahtlen, koht on küll soe, päikeseline ja tuulevarjuline, aga väga liivane ja sipelgad kipuvad hullutama.
8 kommentaari:
Ritausma on küll hullult vastupidav. Hansaland mul jonnib, ei taha kasvada. Teistega ei ole kogemusi.
Kareda deutsia sordid kipuvad külmaõrnad olema. Mul oli aias üks põõsas ja igal aastal panin ma teda pistokstest uuesti kasvama, et kui põhipõõsas külmub, on mul väikeseid, mis olid korralikult kaetud, asemele panna. Lõpuks lõin käega, saab ka muud kasvatada.
Multsimine on hea asi, aga see on ka kahe otsaga asi, sest siis ei taha taimejuured kasvada allapoole kehvemasse pinnasesse, vaid ronivad hoopis maapinnale, kus toitu-jooki rohkem. Targem on kaevata istutusauk veidi sügavam ja segada kehv põhi parema mullaga. Mul on savimaa ja ma istutan ainult sedasi, muidu ei peaks puud vastu ühelegi tuulele. Männid-kadakad on liivikutele hea valik. Mändidest annab ka igasugu bonsaide moodi puid kujundada. Mina tean kuldsetest mändidest paari kääbussorti, aga uuri Hansaplandi ja Nurga PK valikut, kui kuskile midagi põnevat tekib, siis ainult sinna.
Istutasin teise aiaserva eelmine kevad 2 karedat deutsiat, ei katnud neid (meelega) kinni ka, seega on kevadel ilusasti näha, kas nad siin rannas vastu peavad või mitte. Sellest saab siis korrektuure teha. Aga nad on nii imeilusad, et ma väga loodan, et ikka peavad.
Ega eelmise aasta praktika näitas niigi, et nimekirjad võib ühed teha, aga lõppsortiment tuleb niikuinii tiba teine, sest kõike pole lihtsalt saada. Seega on see vaid orientiiriks. Praegu pole mul veel asetust ega hulka ka, valisin välja ainult tõenäoliselt sobivad sordid.
Mändidega ongi just see häda, et nad kääbussordid on, vaja oleks tiba suuremaid, mida siis bonsailõikusega piirides pidada. Aga suur tänu nõuannete eest, jälgin Hansaplanti ja Nurga PK. :o))
Muide, leidsin Sind ja Su meest eile mainituna Kodukirja aiavihikus. :o)
Sa võid ka tavalist mägimändi ju lõikuda ja värviks pane hoopis keegi kuldne kadakas, neid on kergem leida kui mändide sorte.
Kipuvad mainima jah, varsti pea igas numbris, ei teagi kas nutta või naerda. Aga mu sõnad olid üksjagu moonutatud:)))
ma kusgailt kellelgi kommentaari jätsin meelde, et snowmound olevat veidi külmaõrn
ja mägimänd kasvab ju terve igaviku!
a muidu on see suurepärane idee panna enda ostunimekiri blogisse! esiteks ei kao ära (nagu kõik need kusagile paberiservale kritseldatud nimed), teiseks saab soovitusi pealekauba :)
a neid muhediku ja tema abikaasa nimesid ma ka tähele panin :))))
Noh, iga puu kasvab igaviku:))) aga kui hirmus kiire on, võib ju osta, kui rahakott kannatab, ka suuremaid.
Muide, ma arvan, et 5 aasta pärast peale istutamist paistab iga puu juba kenasti välja.
Snowmound üldiselt ei ole külmaõrn, ta peab siis väga tuulisel kohal kasvama, kui külmub.
Mõnikord võib noor juurdumata taim ka külmuda, sellest ei saa teha üldistusi. Enamus enelaid on siiski külmakindlad.
Plaanis oli jah juba titeeast väljas mände vaadata. Ja kerget külmaõrnust ma siin rannas eriti ei pelga, teisalt muidugi on see aiaserv (müüri on ainult paarkümmend sentimeetrit all, ülevalpool hõre teivasaed) just merepoole, ehk tuulte käes. Need ülihõredad rannamännikesed, mida 20 meetril seal aia taga, mingeid tuuli kinni küll ei pea.
Kena p6nev nimekiri. Q tohib, siis soovitaxin mitmekesisuse m6ttes ning vastupidavat astelpaju - n2eb viisakas v2lja ning annab marju! Pihlaka sordid olla ka ses m6ttes head...
ning ise panexin paar lehist ning sirelit. Kui olen juba vanamutt ratastoolis ning lapsed ei viitsi iga n2dal Taanist v6i Inglismaalt haljastust hooldamas k2ia v6i ei saa alkoholipilvest v2lja, siis just need puud j22vad Sinuga. Nagu juhtus minu vanaonu Leo ning proua Linda aiaga viimase 38 aasta sees, q kedagi enam nende t88d j2tkamas pole.
Aga kes k2sib nii skeptiline olla! Ilusat aeda teed ju endale!
Postita kommentaar