Mida teha muruvaiba jääkidega?

Mida muud - ikka maha! Ei saa ju kallist kraami raisku lasta. Kuna tegemist varjumuruga, sobis see ideaalselt üht nadivõitu ja lohkuvajunud kohta põhjaseina varjus parandama. Kuna mul sattus fotokas taskus olema, mõtlesin selle protsessi üles ka tähendada. Võib-olla on kellelegi vajalik. Aga paraku tuli see idee alles siis, kui esimene etapp oli möödas. Nimelt rullisin esmalt vaibaribad koledamale murule maha ja märkisin labidaga selle ala servad ära. Siis rullisin vaibad jälle kenasti kokku tagasi.
Edasi tuli vana muru freesida, nagu müüja kodulehelt lugeda võib. Mina keerasin mättad tagurpidi ja hekseldasin labidaga risti-rästi läbi.
Esmapilgul tundus kõik väga kena, aga kui hakkasin mulda kõrgematest kohtadest lohkudesse riisuma, selgus, et mättad polnud veel sugugi puruks ja tulid lahmakatena rehaga kaasa. Ega siis midagi, tuli veel hekseldada. Niimoodi mässasin üsna kaua vaheldumisi hekseldades ja riisudes, enne kui tulemusega enam-vähem rahule jäin.
Järgmiseks laotasin mullale väetise. Ja siis rullisin vaiba taas maha. Ribad tihedalt üksteise kõrvale.
Lõpuks lõikasin veel teerajapoolse serva kivide järgi sakiliseks, vajutasin vaiba kinni ja kontrollisin, et servad ülestikku ei jääks. Ja siis kastsin. Kasta tuleb 2 nädalat iga päev, aga kuna meil teeb seda tööd öösiti automaatika, siis on ainukeseks mureks veel, et keegi seal eriti ei trambiks. No koeri ma muidugi kinni hoida ei saa. Loodetavasti läheb ka siin see muru kenasti kasvama ja on tugevam, kui varasem seemnest kasvatatu. Seda olen siiani iga aasta pidanud putitama ja ikka on nadi olnud.
Ahjaa, niipalju veel infoks, et selle mõne ruutmeetri mahapanekule kulus koos aluspinna ettevalmistusega 3 ja pool tundi. Ja lihtsam oleks, kui vana kamara täiesti ära kooriks ja ainult mulda seal all siluks.