Õhtul viisin töökaaslast linna ära ja pisike suts oli vaja ka Toompeale ära käia. Üks vale sõiduraja valik ja ma istusin üle poole tunni totaalsetes ummikutes...
Poenimekiri koosnes peaaegu et ainult 3 ostust, aga need kõik olid ühes poes teistest oluliselt soodsamad. Paraku igaüks erinevas, ehkki üsna kõrvuti asuvas supermarketis...
Koju jõudsin veidike enne üheksat ja alles siis sain mahti hommikul saabunud taanlastega tere-kohvi juua...lubasin neile homseks hommikuks sooja masinaleiba ja usinalt panin selle juba kella 11 paiku käima ka...
Alustasin muinastulede öö kuulutuse tegemist...
Millalgi peale keskööd avastasin ehmatusega, et õues temperatuur juba alla 10 kraadi (meil siin rannas ka!), aga mul tööl kasvuhoone uks pärani lahti...ei aidanudki muu, kui autole hääled sisse ja tööle tagasi. Maadligi (e. autoandur) näitas lausa 7,5 kraadi ja kasvuhoones oli temperatuur juba 11ni langenud. No vast hullemast päästsin...aga on ikka järsk üleminek troopikast põhjanabale!?
Tagasi kuulutust sirgeldamas, ei teadnud enam isegi, mis mind leivamasina tablood kiikama ajas...seal valitses kottpimedus. Ainus loogiline seletus on, et peale taimeri lõputut piiksutamist vajutasin in-out nupu asemel automaatselt hoopis masina taga olevat voolunuppu...
JA MIDA MA SIIS KÜLALISTELE HOMMIKUL OLEKS PAKKUNUD, KUI...???
3 kommentaari:
Eks ta ole, tegijal ikka juhtub :). Hea, et niigi läks, mõnikord kohe on selline sisemine tung ja hea on, et on.
Meie öine kõige külmem oli 6,1 C, täitsa hirmus hakkab kohe, kui mõelda, et see mõnus suvi ongi otsa saanud. Mina küll ei ole veel valmis talvele vastu minema :(.
see on vast tõesti vaid üleminek.
troopikast annab ikka kukkuda ka...
hajameelsus on tuttav teema, ikka juhtub. eriti kui vaja ettevalmistusi teha ja töid lõpetada üsna üheaegselt.
Kõlab nii minu moodi. :P
Ûrdivõid tegid?
Postita kommentaar