Nüüd, umbestäpselt 35 aastat hiljem, näeb pilt väga trööstitu välja. Ma ütleks, et seda peaks hoolega vaatama ja mõtlema omade väikeste kuuskede-mändide-kaskede peale...et kui tihedalt me neid ikka kipume istutama...
Aga ma peaks minema seda ikka suvel ka vaatama, võib-olla siis ei ole nii trööstitu.
See ümaram valge laik on siis see endine liivakasti koht.
In this, my aunt's flatblocks, backyard I spent lot of my childhood. I remember this nice sunny sandbox and lovely tiny trees and very high sledging hill...Now, about 35 years later, place look very dark and sad. Should really take closer look and think about how tight we plant our new tiny pines, firs, birches...But I really should come and take a look on it in summertime too, perhaps it isn't so sadlooking then.
Sandbox was in this white roundish snowspot earlier.
3 kommentaari:
Ma küll aru ei saa, et seal midagi trööstitut oleks :D
Aga tihtipeale on lapsepõlve mängude kohad mälestustes ilusamad kui tegelikkuses.
Ma ei suuda Nõmmel, kus ma üles kasvasin, üldse ringi käia. Kõik tundub hoopis teistsugune kui lapsepõlves :D
Mina olen sinuga täiesti nõus. Metsiku metsatukana pole su puudesalul häda midagi, kuid õueaia kujundusena oleks õigeaegne hõrendusraie ja noorenduskuur kindlasti kasuks tulnud. Kelgumäe ja liivakasti jaoks aga oled ehk ise liiga suureks kasvanud :)
Kas meenutada soovid?
Tiia pakkus meemi välja, mina juba tegin :)
http://kummut-tegelinski.blogspot.com/2010/12/jouluaeg-labi-aegade-meem-selline.html
Postita kommentaar