Vahepeal olid kiired ajad. Heegeldasin hoolega liblikaid, kes siis grillitikkude otsas õpetajate lillekimpudesse lendasid. Kimpudega jälle läks nii kiireks, et need jäid hoopis pildistamata. Aga igaüks oli oma nägu.
Kaardi joonistasin-kirjutasin ka. Oma arust tahtsin õunapuuoksa teha, aga ma pisut kahtlen, kas ta ikka sedamoodi välja kukkus.
Ja siis tuli üritus ise. Ootamatult selgus, et mind lükati eesliinile - lõpetajate ja nende vanemate nimel midagi ütlema. Nojah. Nii ma siis seal alustasin: "Mind pandi sõna...(oot, parem kui sõna võtma, oleks vist ikka kõnet pidama!?) pidama. Aga mina pole mingi sõnapidaja. Seega ma..."
Huh, tehtud. Alles pärast avaldas ema (ja keegi teine vist veel) mulle saladuse, et mida ma siis tegelikult enda kohta avaldasin. :oD Niiet vaadake ette, minu lubadusi küll uskuda ei saa. :oP
Paar pilti ka peolt.
Terve puu istutamise aja aina müristas ja müristas, ikka lähemalt ja kõvemini. Aga õnneks pääsesime vaid ähvardusega. Pisike sabin ikka tuli, kui kogu peorahvas juba kringlilauas oli, aga pildistamise ajaks oli taas kena päike ja 2 boonust ka. :o)
Grillimisega aga nii hästi ei läinud, see tuli õuest tuppa kolida.
Vorste ma pildistama ei hakanud, tavalised poevorstid olid. Aga oma elu esimese Pavlova tegin küll otsast otsani ise koos üüratu suure beseepõhja ja
lemon curd'iga. Njämm.
Oi, aga hommikul, kui me Keitiga ämbritäit piibelehti metsas otsimas käisime, leidsin veel midagi ilusat. Mida ma siiski õpetajate kimpudesse ei korjanud. Aga mobiili sisse korjasin küll (digikat polnud kahjuks kaasas), et saaks ka rodopilte blogisse panna. :o) Ei saa ju nii, et kõigil on ja mul pole.
Mõned möödunud nädala peenrapildid ka veel. Tänased on alles kaameras. Ja sinna nad ilmselt hetkel ka jäävad, sest tegelikult peaks ma praegu hoopis ajalehte tegema, mitte siin "lulli lööma". Aga kaameras on mitu erinevat linnupiima ja muid uusi iludusi. Aa, ja meil ka siis lõpuks "ju toomehelbed jätnud jumalaga ja sirelite õitseaeg on käes".
Sügisene uustulnuk Kikult. Oranž mõõl?
Tii sieboldi priimulad on nii nunnud.
Ja on ikka alles mu valge kannike. Napilt küll, aga vähemasti olemas. Pean ainult meelde jätma, et ta sinisest tublisti hilisem.
Sügisene uustulnuk Futult - drüüas. Ta on nii imearmas!
Paar kirjut vaadet ka.
Pühapäevahommikune idüll - tee, suitsukalasalatiga võileivad, pannkoogid ja kõige selle kõrvale värsked lilleuudised. Mõõõõõnus.
4 kommentaari:
Peod on mõnusad ja tordid ka, kui need keegi teine ainult valmis teeks :D
Ohh kui isuäratav postitus, ma pean ka kohe külmikusse kaevuma. Drüüas on sul väga ilus, mul on elus, aga mitte ilus. Ilmselt on kevad talle liiga kuiv olnud.
Kui keegi mulle ka pannkooke teeks, mu menüü koosneb viimasel ajal sellest, mis sügavkülmas leidub. Väga ebatervislik, aga vähemalt olen kahe kuuga 6 kilo alla võtnud.
Muhedikult saadud drüüas uppus meil kahjuks eelmisel suvel ära. Enne uut ei hamsterda, kui parem koht olemas.
Kaunid lilled, ahvatlev tort ja veelgi ahvatlevam hommikunauding !
Toredat suvevaheaega neile, kes selle tubli tööga kooliaasta jooksul ära on teeninud !
Postita kommentaar