Mahukas kott ehk napilt jõudsin

Kartsin väga, et ajalehe ja muu pärast ei jõua ma Isetegija märtsi tööd õigeks ajaks valmis aga siiski...Kui nüüd üdini aus olla, siis kotil puudub veel lukk, aga ta on edukalt kasutatav ka ilma selleta.
Ühesõnaga, märtsi tingimused olid:
 - märgatavalt roheline
- mälestustest tulvil
- mänguline lahendus
- mässame kangaga
- määratult mahukas
Olin juba sügisel tegelikult alustanud oma elu esimeste vanaema ruutude tegemist, ise veel teadmatagi, mida täpselt neist teha tahan. Mingi aeg tekkis idee neid kasutada uue koti peal, mida vajasin esinemiskostüümide või tööpäevade vahel linna jäämise garderoobi vedamiseks. Kuna kaks kasutatavat lõnga olid rohelised ja vajalik kott pidi olema mahukas, oli selge, et sellesama asja ma siis nüüd märtsis valmis tegema peangi. Algul veel teadmata ülejäänud kotimaterjal sai siis kangaks otsustatud. Mänguline lahendus on kindlasti see ruudukeste paigutus, seda sai ikka mitu korda läbi mängitud ja viimaste ruutude heegeldaminegi käis nii, et millist kombinatsiooni nüüd kuhu veel vaja läheks. No ja mälestused - kõigist kasutatud materjalidest olen ma kõigile oma lastele midagi teinud - rohelistest lõngadest Triinule poolkindad, roosadest lõngadest Kadile pajalapid, valgetest lõngadest Kadile ja Keitile kindad, mustast kotikangast Kustavile tennisereketi koti. Nii ma kannan nagu tükikest lastest ka iga päev tööl kaasas. :o)
Vasakpoolsel fotol on värvid õigemad. Paremal on välk ikka väga moonutanud neid, aga panin selle  ikka, et näidata ka teise kotipoole ruudustikku.