Nüüd on see siis ületatud, ehkki tegelikkuses tundub, et nüüd see suvi alles lõpuks kätte jõudis. Aga selline mõõdukas suvi, ei mingit leitsakut. No hea ju ongi, aga "vanainimeste" jaoks sedasi meri ilmselt küll piisavalt soojaks ei saa. Liiga kuiv kipub olema, kui vaadata järgneva 10 päeva prognoose - kohe ei mingit sadu ei lubata. Hea vähemasti, et üleeile väiksem ja eile suurem paduvihmahoog tuli, said taimed pisutki kergendust.
Kevadiste tuulte käes kõvasti räsida saanud raudürt on kosunud ja õitseb hoolega, aga teine pott, mis lihtsalt grillilaua peal seisis, oli viimase tormituulega kummuli põõsasse lennanud. Mitu petuuniaoksa murdunud ja raudürdid ka mossitavad, selle ilusaks saamisega läheb veel aega.
Ühes ürdipotis on ka selline kirju kress tavalise tumekollase kõrval puhkenud:
Mini(potist pärit)roosidest õitsevad roosa ja kollane, oranž on hilisem:
Esimene päevaliilia ("Stella d'Oro"). Teistelt korjasin portsu ussidega pungi ära. Paar tükki olid juba poolavanenud ka, seega ussikesed juba pahapeale läinud. :o(
Uskumatu, musta madonna õis on ikka veel ilus, avaldab oma südamesaladusi:
Alustamas on punane monarda:
Valge kerakellukas on totaalne õiemeri. Mulle meeldib, et ta on madal ja tihe:
:o)
Käisin peenarde vahel ringi ja pildistasin ning sain omale ühe väikese saatja, kes soovis, et tema "võõrasema" õit ka pildistataks. Kahjuks ei pannud õues tähele, et pilt udune jäi:
Mildalt saadud täpitud kellukas "Pink Octopus":
Peenras on roomava metsvitsa padi juba vananemas, aga varjulises kohas kännu sees alles täies ilus:
Valge kellukas on juba pisut tihenenud ja õitseb 5-6 varrega. Eelmisel aastal oli ainult 2, millest 1 teod katki närisid.
Ahjaa, pidin ju teile kausikoogi retsepti andma. Ega see on tegelikult üsna suvaline, mida sinna kaussi kokku loopida, aga minu variant sattus selline olema:
Pakk suhkruga kaetud õhulisi keelekese küpsiseid (Boudoirs, ostetud A ja O keti kauplustest)
1 või 2 toru Otto Piimameistrite tiramisu-kirsi kohupiimapastat
pool kilo hapukoort (sest see kohupiim on väga magus ja vänge)
marju ja kakaopulbrit
Kõik kihiti kaussi ja külmikusse mõneks tunniks kuni terveks päevaks, mida kauem, seda mõnusam.
Head isu!
Ja paar tänahommikust pilti ka veel.
Seemnest pandud saialilled on alati ilusasti täidisõielised, aga isekülvi omad puha ühekordsed.
Muhedik, mu punane lina (üheaastane) avas esimese õie:
Üks poolvarjus pilt veel mustast madonnast, aga ikkagi on värv pildil heledam, kui tegelikkus. Proovin, mis ma proovin, kuidagi ei saa tema sametist tumedat ilu ehedalt pildile:
Nonii, liiliad sätivad oma esimeste õite avamise just minu puudumise ajale (lähen täna klassi kokkutulekule ja enne järgnevaid tööpäevi ei hakka enam linnast maale tagasi tulema, seega näen oma lillekesi uuesti alles laupäeva õhtul):
Mõrsjalill on eelmise aasta ümberkaevamiste järel üsna hõre, aga küll ta kosub. Seda suurem ja uhkem on üksik soleeriv õis:
Lõunaseinapeenras on tänaseks avanenud ka "Sammy Russell" ja keldriotsas ruuge päevaliilia:
5 kommentaari:
tänud retsepti eest, proovin järele, sest lihtne ju :D ja lohutuseks, liiliad õitsevad päris kaua, jõuadki just kõige ilusamaks ajaks koju :D
Mere ääres on siis ilmselt jahedam, sisemaal küpsetab küll päevati ikka üsna korralikult.
See sinu Sammy Russell ei tundu üldse seda moodi kui minu omad on??? Ta on ju punane ja ühelaiuste õielehtedega suht sale õis. Sul on ta kuidagi lillakas ja kroonlehed on kahte moodi erinevad? Või on lihtsalt pilt kuidagi muutlik?
Mu meelest on suvest küll rohkem kui pool veel ees :) Kui koju tagasi jõuad, on aias veel enam ilusaid õisi
Hmm, ega ma selles konkreetses päevaliilias kindel pole. Sammy Russell on mul tegelikult mujal ja see sai hoopis mingi totaalselt teistsugusena ostetud, tundus mulle aga täiesti sarnane Sammy Russelliga olevat. Kahvatu värv võib olla tingitud pidevast lauspäikesest, st õis on heledaks pleekinud ja ka kaamera ülevalgustatud.
Postita kommentaar