Pärast päästvat vihma

Puhkus küll, aga ikka on nii kiire, et pildid aina kogunevad ja kogunevad. Siin siis mõned teisipäevased õied.
Jaapani ülane:

 Kaeralill:

 Valge siilikübar:

 Sõrmkübara armsalt kahvatu kordusõitsemine:

 Põõsad hakkavad taas elule ärkama. Punaseleheline sarapuu, mis end täiesti raagu ajas:

Kollane põõsasmaran:

Punaselt põõsasmaranalt "Red Robin" on ränk suvepäike värvi puha ära röövinud, aga vähemasti jaksab ta nüüd oma õied kõrbemata avada:

Paar sõna ka puhkuse esimesest päevast. Käisime Keitiga Kadaka juures oma savitöid glasuurimas ja vabadust nautides tegime seda kohe 6 tundi järjest. St lisaks glasuurimisele tegime ikka muud ka - aitasime Aalujate savitööde servi siluda, küpsetasime peojääkidest uhke suure pitsa, lugesime kaksikutega aiaajakirju (väga vahva oli), tegime taas aiale tiiru peale, rohisimegi pisut. Ja muidugi hamsterdasin omale JÄLLE portsu taimi ka. Selline megamõnus päev oli. Kadaka juures sadas vahepeal ka, aga meil siin ei tulnud midagi. Ega siis liiga palju ka ei saa meile seda head kallist kraami jagada ju. ;o) Siiski potistasin ja istutasin mõned asjad õhtul veel. Ja poole öö ajal siis tegin ettevalmistusi kolmapäevaks.