Arglikud katsed manuaaliga karges sügispäikeses

Automaat:

Pärast viimast fotoringi julgesin siiski katsetama hakata.
Manuaal, tugevalt ülevalgustatud, aga omamoodi huvitav tulemus  ISO6400, F/8, S 1/500:

 Juba parem ISO6400, F/8, S 1/2500:

 Võib juba üsna rahule jääda, ISO6400, F/8, S 1/6000:

 ISO6400, F/8, S 1/6000:

 ISO6400, F/8, S 1/6000:

 ISO6400, F/8, S 1/800:

Härmatist ei olnud, aga villase nõianõgese lehtedel püsinud vesi oli jäätükkideks muutunud  ISO6400, F/8, S 1/1250:

Liiga ere  ISO6400, F/8, S 1/6000:

 ISO6400, F/10, S 1/6000:

 ISO6400, F/10, S 1/6000:

 ISO6400, F/10, S 1/6000:

Proovisin liikumist jäädvustada (meeletu tuul viibutas lilli), aga sellise säriajaga oleks juba statiivi vaja olnud, taust pole selge  ISO400, F/40, S 1/6:

Säriaega tugevalt lühendades sai küll lill külmutatud, aga muude näitajate samaks jäädes oli tulemus pime ISO400, F/40, S 1/50:

  ISO400, F/20, S 1/50:

Kuna akud olid juba liiga tühjad, leidsin, et aitab selleks korraks ja jätkasin automaadiga (korra kaamera kinni, et akud koguks ja siis kiirelt plõks):

 

Siis aga tuli pähe kõrvalasuvalt hallilt paekivilt sätitud näitajatega pilti proovida. Ei tulnud eriti head nahka  ISO1600, F/4.5, S 1/3200:

Veel hullem ISO1600, F/4.5, S 1/6000:

Loobusin, sest aku oli ikka nii väsinud ja läksin viisin nad laadima. Asemele toppisin pooltühjad patareid. Proovisin veel valgema peenra juures  ISO1600, F/5.6, S 1/3200:

 ISO1600, F/5, S 1/3200:

 ISO1600, F/5, S 1/3200:

 ISO1600, F/5, S 1/4000:

  ISO1600, F/5.6, S 1/4000:

 ISO1600, F/5.6, S 1/2000:

 ISO1600, F/6.3, S 1/2000:

Automaatprogramm aga kasutas hoopis teisi näitajaid ISO800, F/7.1, S 1/800:

Tahtsin veel manuaali proovida, aga patareid ei jaksanud enam minuga koostööd teha. Paar automaatklõpsu veel võlusin välja, siis lõin käega ja kobisin tuppa sõrmi soojendama, brr.

 

Kui ma nüüd jälle pika nädalavahetuse tööl ära olen olnud, katsun nende fotode analüüsimise ka käsile võtta ja ehk saan kuskilt midagi aru ka lõpuks. Oeh. Aga meie fotoringi kodune ülesanne oli hoopis keerulisem tegelikult ja seda ma pole veel üldse ette võtnud - tänane päev läks jälle suurelt linnasasjatamise nahka aga vähemasti on nüüd autol talvepapud all ja võib rahuliku südamega ringi vurada. ahjaa, seda ka, et kui eile näpud soojendatud sain, läksin ja toimetasin ikka peenardes ka, kiskusin üles jorjenid (milline mugulalaadung jälle!) ja hiidhüatsindid (ei jõudnudki tänavu õitsema hakata), külvasin nuluseemned topsidesse, tited tõin ajutiselt kastiga koridori (varsti läheb jälle üle 10 kraadi soojaks vist, eks siis jõuab nad maasse kaevata) ja rookisin kiirkorras peenardest ära koledamad surnud suvikud ja püsikupealsed.