Niiiiiiiiiiii roheline!

Metsad on ümberringi kõik nii mõnusalt erkrohelised, et hing kohe hõiskab sees. Kuna unustasin üleeile õhtul töölt tulles naaberküla vanapapile leivad ära viia, otsustasin eile hommikul need hoopis rattaga talle kätte toimetada. Lubas küll vihmahoogusid ja sünkmustad pilved tiirutasid mu ümber, aga ma ikka riskisin ka kaamera seljakotti panna. Läks õnneks, st sain paar piiska, aga jõudsin koju just vahetult enne suurt padukat.

Mustikamammud juba õitsevad. Loodetavasti ei tule lähiööde lubatava paari plusskraadi juures maapinnale külma, mis need õied ära võtaks. No vähemasti on see külmavõimalus nii väike, et igale künkale ilmselt ei jõua ja mõnes kohas saab kindlasti sügisel marju ka. Eks näis.

 Võililled on ju ka tegelikult nii ilusad! Ja Triinul oli neid ka pildile vaja. ;o)

 Lisaks valgetele ülasevaipadele leidub ka jänesekapsavaipu ja juba on tekkimas ka kadakkaera-vaibad. Kadakkaer on üks mu kevadisi lemmikuid:

 Esimene kullerkupuhakatis ka.

 Ühe Kadakaranna paekiviaedadest on metsavana kenasti ära haljastanud:

 Minu kollaseleheline nõges on vist sellega eriti lähedases suguluses, sest mõlemad õitsevad täiega:

 Selja taga olid ähvardavad pilved ja sealpool meri hall, aga eespool, selge taeva all, üsna sinine:

 Ja kased on hetkel täielikud staarid meiekandis:

 Aga muidu tõmbasin end eile täiesti rihmaks - peale rattaringi ja vihmahoo möödumist kaevasin kompostikasti tühjaks ja siis alustasime juba meie maja selle nädalavahetuse suurtalgutega ehk keldrite rämpsust tühjaks rookimisega. Jube, seda pole kindlasti tehtud minu siinelamise jooksul ehk vähemasti 28 aastat, aga võimalik, et ka kauem. Maja ise on 47-aastane. Niiet me nüüd läheme ja jätkame seda tegevust.
Ahjaa, õhtul käis kallis Kadakas ka korraks külas. Nii tore! Ähvardas, et hakkab mind laevafirmade sooduspakkumistega pommitama. ;o) No rohkem on see teema küll ajapuuduse taga kinni, aga soodsad piletid kuluks muidugi ära.
Imeilusat laupäeva kõigile!