Teeks siis selle novembriga lõpuks 1:0

Prooviks ikka veebruari lõpuks novembri pildid üles saada. :o) Praegu on küll kuidagi raske mõelda, et alles see oli, kui valitses hall ja niiske pimedus. Aga oma sära oli ka selles ajas.
21. novembri jalutuskäik:

 Porosamblikud:

 Sellised saksofonitoru meenutavad vileread:

 Mingisugused limaseened:

  Viimne leheke sookasel:

 Anna meile üks pehkimahakkav mänd, muud polegi vaja ;o)

Vasakul pildil on näha, et lisaks seentele ja pohlale on seal ka sõnajalalapsuke sirgumas. Parempoolsel saab aimu, kuivõrd palju maapinnast kõrgemal see vapper pohlake kasvab.

Koduaias oli värve veel küllaga:

 Abikaasale kevadel alustatud uued sokid sain lõpuks valmis:

22. novembril kattis samu tuhkpuid juba lumekirme.

Aga Kadripäevaks jagus peenrasse veel õisigi. Ainult valgust ei jagunud - tööle minnes klõpsitud pildid jäid päris uduseks:

28. novembril põikasin peale lume sulamist veel seenele.
Üks alt juba hallitav tume timpnarmik.

Lehterkukeseeni leidus küll, ehkki pooled olid loomade poolt ära ampsatud. Parempoolsel pildil peaks käbikõrges olema.

Minu lakkvaabik:

Tanuseenest oli päris tõeline pitstanu saanud:

Kasekäsnakud. Pruunid on värsked ja valged eelmise aasta kübarad.

Piimvalge, klaasjas Valgekivi:

Kottseeneparukad:

Ohhoo, igameheseenigi veel.

Üsna haruldane ungrukold (III kategooria kaitsealune liik):

29. novembril oli kallil onunaisel 94. sünnipäev. Külla jõudsime talle küll alles järgmisel päeval, sest õigel päeval pidin tööl olema. Tagasiteel põikasime emaga põgusalt Oandult ka läbi. Aga pikemalt pildistamiseks seekord mahti ei olnud, sest olin end paariks viimaseks õhtutunniks veel tööle lubanud.

Villa Alfredis oli ka üks vabalt ringi rändav kena valge kass, kes meie sealoleku ajal tädi naabrinaise voodile põõnama lipsas. Vahva, et tal seal elada lubatakse, pakub vanuritele seltsi. :o)

Kuna meie aiablogijate seltskonnas oli just pinda katvate tuhkpuude (talihaljuse) teema üleval, pildistasin vastu ööd (välguga) ka omad uuesti üles. Esimene on kindlalt laiuv tuhkpuu, Cotoneaster horizontalis. Tema läheb talveks raagu, ainult punased marjad jäävad kevadeni peale. Teine peaks olema Dammeri tuhkpuu (Cotoneaster dammerii), aga võib ka mingi hübriid olla. Tema hoiab rohelised lehed kevadeni peal, mis aga teeb ta pisut õrnaks ja vahel on lumest välja turritavad oksad külmavõetud. Minu oma pole praktiliselt vilju kandnud, aga mõnel kannavad need ka, samuti punaseid marju.