Hingetõmme enne lõpuspurti

Homme (kolmapäeval) algab viimane sess. Enamus õppeaineid on lõpetatud, on jäänud veel mõned üksikud tööd teha ja juba reedel loositakse meile välja lõpueksami retke teemad. On olnud pöörased, aga väga põnevad 2 aastat, mis lõpuks on ikka juba väga ära väsitanud. Seepärast on paras aeg hetkeks hinge tõmmata ja hoopis üks blogipostitus teha. Kirjutada ja pilte näidata oleks muidugi palju rohkem, aga piirdun praegu  26. maiga, mil' käisime pulmaaastapäeva puhul kahekesi Rammus romantikat tegemas. Muuseas istutasime ka kaks tikripõõsast sinna maha. :o)

Eee...ma praegu tõesti ei jaksa otsida, kas ja kes vaksikutest see on, aga vaadake neid uhkeid tundlaid!

Tema on leek-kuldtiib:

Peaks olema kühmnokk-luik, aga kuna ta magab, siis täpselt ei tea ka. :oP

Kaks tuttvardi-paari pesitsemas:

Neile kiilidele meeldis hirmsasti mändide juures tiirelda - kas noolisid vaiku?

Rohetiib ja kuldpõrnikas.

Kumb nüüd kummale toeks on? Igatahes need Rammu surnuaia sirelid on vähemasti 70-aastased.

Ma ilmselt olen seda ennegi näidanud, aga selle pildi kavand on minu tehtud. Raiusid muidugi oma ala meistrid.

Mmmm, kassikäpad on oma hiilgeajal udunummid:

Pilt küll pisut udune, aga ilusti näha, mis värvi on emasõitega taimed ja mis värvi mõlemasoolised taimed, kas pole?

Rohetiib oma tundlaid kassikäpa tolmukatega kollaseks pintseldamas ;o)

Veel üks leek-kuldtiib poseerimas:

Üritan uurida, kas linnuspetsialistid suudavad tema ära tuvastada. Lisa: peaks olema kanepilind:

Aga tema on küll hänilane mis hänilane:

Ega me rohkem seekord ei hulkunudki, sest Kolga lahe väikesaartel on lindude pesitsemise kaitseks liikumiskeelu aeg ja liikuda võib vaid erakruntidel ja rada mööda surnuaeda. Minu pesapildid olid igatahes vaikselt kaugelt rajalt tehtud ja ei ärganud luik ega ärritunud vardid selle peale, seega süda jäi rahule.