Vildikapadi

Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama 2016. aastal tehtud poolkinnastest ja peapaelast. Kuna see lõng mulle väga meeldis, aga millegi muu edasi tegemiseks ei jagunud, vaatasin internetis ringi samasuguse leidmiseks. Päris sellist ei leidnud, aga oma arust sain tellitud üsna sarnase, suure hurraaga muidugi terve paki. Paraku, kui lõng kohale jõudis, osutus see suureks pettumuseks oma räigete toonidega ja nii see pakk lõngatokke kastisügavusse maanduski.

Et oodata sobivat ideed ja hetke. Ajapikku arvasin, et seda lõnga on kole palju, jagub mingiks voodikatteks kindlasti. Tegin paar proovitööd ka, aga miski polnud nagu see õige, sest kiired värvivahetused jätsid väga närvilise tulemuse.

Lõpuks komistasin siiski meeldiva diagonaalruutudest kohe kokkukootava pleedi otsa ja ripskoe asemel parempoolset valides leidsingi meelepärase lahenduse.

Kuid tegema hakates selgus, et sellest 6 tokist (ei olnudki 12, nagu mäletasin) küll mingit voodikatet valmis ei saa, isegi pleediks on nagu vähevõitu. nii otsustasingi padjakatete kasuks, millest üks nüüd valmis sai.

Aga see lõng tõi mulle meelde nostalgilise suursündmuse. See oli 1984. aastal, kui Tallinnas olid Ungari Rahvavabariigi majanduse ja tehnika päevad. Ah et miks suursündmus? Noh, mina olin sellisest lihtsast perest, kel polnud sugulasi ei välismaal, kaubandusvõrgus ega kõrgetel kohtadel ja nii võisin ainult suure igatsusega vaadata klassikaaslaste uhkeid vildikakomplekte. Aga Ungari päevadega seoses oli ka Tallinna Kaubamaja täis järsku lugematul arvul vildikakomplekte ja teisigi imeasju - Rubiku kuubikuid. Peab ütlema, et vildikad muutusid ruttu tavalisteks asjadeks, aga kuubikust oli mõnu väga kauaks. :o) Aga just vildikakomplekti see lõnga värvigamma mulle meelde tõigi. Et siis vildikapadi. :o)