Üleeilne leitsak

 Kui sisemaa omad kolmapäeval midagi liigsest kuumusest soigusid, olin lausa üllatunud - mina saabusin 5-tunniselt õuemaratonilt tuppa läbikülmunult ja sinise ninaga. Nojah, ega ta nüüd väga külm ka polnud, aga pisut liiga optimistlikult sai kergemalt riidesse pandud kui varasematel päevadel. Aga meil puhus, nagu enamasti ikka, külm ja kuri meretuul.
Neljapäeva hommikul aga puhus üsna tugev tuul sisemaa poolt. Suur oli mu üllatus, kui jahedamapoolsest toast välja minnes tervitas mind hoopis väga soe õhk. Paari tunni jooksul paisus see aga lausa leitsakuks (+27°C) mida leevendasid mõnusad soojad tuuleiilid. Lilledele oli see ühest küljest suur rõõm - avanemine toimus lausa silmanähtavalt - aga teisest küljest jälle vajusid mitmed tundlikumad longu, eriti need, keda just eelmisel päeval õue istutasin. Sest korralikku vihma polnud juba teab-mis-ajast olnud. Ega siis midagi - tegin Tsiili tsiteerides "kannujooksu". Tean küll, et keset päeva seda just õige teha ei ole, aga uuekesed oleksid ruttu päris ära kõrbenud.
Kuid see pidu ja pillerkaar muutus üsna hetkega. No algul oli üsna mõnus isegi, et päikese ette ilmusid aeg-ajalt tillukesed pilvekesed. Aga piisas tuulel üks korralik pööre teha (meil on maa poole ju sisuliselt vaid üks suund - lõuna, kõik muud tuuled puhuvad merelt), kui pügalad kukkusid kolinal 26lt 16le. Lisaks veel peitu pugenud soojendaja päike ja olemine muutus taas päris külmaks. Selline see rannaelu on. :o)
Aga siin neljapäevased õiepildid:
Üks uutest tulpidest. Mitmeõieline punane Praestans "Fusilier":

 Viimane kunagisest (Anttila või Hobby Halli) kataloogikohvrikesest pärit nartsissidest:

 Väga põnev uustulnuk. Minu mälu järgi tippisin ma sinna uude kiviümbruse peenrasse Lillekasvataja sibulakompoti, aga tuleb välja, et hoopis Tii sibulakompoti, sest see on Kaufmanni "Fashion":

 No seekord kaufmannide avatudolekut jahtima ei pidanud - olid enamuse päevast päris taldrikuna avali. Tii arvates on tegu sordiga "Ancilla":

 Nunnu:

 "Toronto":

 See on üks Muhediku omi, "Red Riding Hood":

 Vahepeal jalutasin rannas ka. Sealsed pihlakad on sellises seisus:

 Ja toomingad sellised:

 Ja osjad ka, lahedad tegelased:

 

Päeva teiseks pooleks olid "valmis küpsenud" veel mõned.
Tarda:

 Igihali:

 Tipmine puksrohi:

 Valge kobarhüatsint:

 Poepoti hüatsint:

 Ja hurraa, tänu Urrale, kes juhtus Riho Terase FB kaanefotot märkama, sain lõpuks teada ka oma lemmiku nime - Euroopa võrdviljak:

 Oi, aga sadamas olid ju toredad põldvarblased, kes hoolega luige udusulgi kokku korjasid. Mul polnud pikka objektiivi muidugi kaasas, seega on need pildid väga jama kvaliteediga, aga ehk saab midagi aru:

 

 

 Ja veel teinegi linnupaar peesitas sadamamuulil. Nad ikka iga aasta üritavad sinna muulile pesa teha ja ma nii kaugelt aru ei saanud, kas ka tänavu. Või istuvad niisama. aga lähemale neid segama ka minna ei tahtnud:

 

Fotojaht: Huvitav ehitus

 Iseenesest ei ole minu fotojahi ehitus midagi erilist, maja nagu maja ikka. Aga kogu meie küla ootab küll suure huviga selle valmimist.
Peaaegu paarkümmend aastat seisis ja lagunes meil sadama naabruses endine kalatööstuse ja hilisem plastitsehhi hoone. Ei olnud tal enam ei nägu ega tegu. Tõsi, see esimene pilt on siin juba poole lammutamise pealt tehtud, algselt oli tal ikka katus veel terve.

 Aga nüüd kerkib sinna uus ja meie küla mõistes väga suur ehitis.
Millalgi veebruaris:

 Märtsis:

 Aprillis:

 

 Aprilli lõpus:

 

 Ja täna:

 

 

Ah et mis sest tuleb, et kõik nii põnevil on?
Kalarestoran ja -pood tuleb. Ja ajapikku ka hotellitoad ülakorrusele.
Kuuldavasti tahetakse restoran juba jaanipäevaks avada.:o)

Teiste huvitavad ehitused.
Photohunt theme is interesting building.

Hakkab looma

 Nagu näha, on esimesed tulbid ka lahti. Kollane ja punane on eelmise aasta uustulnukad, aga nende hulgast, mis nimetult segamini olid. :o) Kollane moodustab sinililledega koos nii ilusa rõõmsa värvilaigu.

Need kaufmannid sulgevad õie kohe, kui vari neil pisutki kauem peal on. Mitu päeva jahtisin hetke, et avatud õiest ka pilti teha.

Vahele pilt mu köögiviljapeenrast, kus redis ja rucola juba uhkelt üleval on:

Enamus krookuseid on läbi. Nemad muutsid majaesise peenra kirevaks õitemereks. Nüüd on tegijad priimulad grillinurga ja marjapõõsaste vahelises liiliapeenras:

Sinililledel tulevad küll juba uued lehed, aga tänu jahedale kevadele on ka õied veel üliuhked:

Kollased ülased on mul mitmele poole tekkinud. Palju aastaid olid nad meie maja juures vaid ühe (hiina või jaapani) sireli all. Millest küll järsku selline liikuvus?

Mõne umbrohu väljarohimisega ei raatsi mitte kiirustada:

Tegelikult olen neid sillasid, mis sibulaga kätte õnnestub saada, ise põõsaalustesse ümber kolinud. Kevadel, kui nad raagus, on ilus, kui seal sinetab.
Muru on hakanud pisitasa ikka rohetama ja oma esimesed silmadki avanud:

Kannikesed, mina aru ei saanud, kas nad on lõhnakannikesed. Mingi lõhn nagu oleks...

Hmm, kust ma kuldtähe sain? Nii armas igatahes:

Varretu priimula:

Valge servaga kõrge priimula:

Esimesed arglikud hanerohuõied:

Peitepilt. Kus mumm on?

Minu arust on see priimula minu isetekkeline hübriid varretust priimulast (tumeroosa) ja harilikust nurmenukust. Aga ega muidugi kindel olla ei või:

Õrnad ülased. Kui ma tahaks neid nüüd värvi kaupa sorteerida, siis ma peaks praegu kolima hakkama? Aga kuidas see neile mõjuks?

Osa uutest hüatsintidest hakkab õitsema, aga osad vajasid aega kosumiseks ja tegid vaid lehti:

Kobarhüatsint, hetkel täpsemalt ei meenu:

No on ju ilusad:

Kuna tegime klaverile koitõrjet, hoidsin pikalt aknaid vastakuti lahti ja siis sai üle mitme päeva ahju tuli tehtud. Milka kohe kohal sooja nautimas:

Pisut reklaami ka:

 Joonistust tahetakse valgel A4 paberil ja soovitavalt vildikatega vormistatult:

Minu peal on jälle lillede müümine.

"Silosupp" ja Eton Mess

Täna oli pärast talguid ja enne esinemist paar tunnikest aega end korda seada ja samal ajal ka süüa teha. Panin kanakere keema, aga ise tundsin, et tavalist kanasuppi küll teha ei taha. Umbes-täpselt samal ajal oli FBs ka naaditeema üleval ja siis mul tuligi idee. Googeldasin pisut naadi- ja nõgesesuppe, aga, nagu enamasti ikka, tegin lõpuks supi ikka oma äranägemise järgi. Tegelikult sai seda "silo" sinna sisse üsna vähe. Polnud aega palju neid pisikesi taimehakatisi noppida ja, noh, eks nad kahanesid vaaritamise käigus ikka väga pisikeseks. Aga võib-olla oligi parem, et oma peret kohe ära ei ehmatanud ja vähem rohelise supiga alustasin. Igatahes sai supp väga maitsev. Suurim kõõgiviljade mittesööja Kustav isegi teatas, et päris hea ja seda võib veelgi teha.

 Minu retsept siis selline (kokku 2,5L+keedumunad):
Kanakerest puljong (umbes 1-1,5L)
kartulid (mul oli 7-8 pisemat)
noored nõgesevõrsed (õnnestus vist 10-15tk saada a´ 3-7cm pikk)
noored naadilehed  (lõikusin neid tillukesi umbes liitri jagu)
suured laugulehed (5-6tk, mingi hiidlauk)
2 tomatit
2 küünt küüslauku
6 muna
Keeda soola ja pipraga maitsestatud kanapuljong, õngitse kere välja (ja kõik liha ning nahk luudelt lõika supisse tagasi). Keeda pehmeks kartulikangid. Lisa kupatatud nõges ja naat ning hakitud laugulehed. Lase keema tõusta ja lisa kohe ka tomatisektorid ning purustatud küüslauk. Võta kohe tulelt, lase hetk kaane all tõmmata ja serveeri keedumuna sektoritega.

Aga reedel premeerisin peret palgapäeva puhul maasikatega. Mis sest, et Hispaania omad. Ikkagi maasikad. Mõni päev varem olin kuulnud mingist moemagustoidust, Eton Messist. Googeldades selgus, et see ajalooline inglise kiirmagustoit on sisuliselt meie tavapärane maasikate söömise viis - segatult vahukoorega - vaid beseed oli lisatud. Aga miks mitte järgi proovida, mida see besee siis asjale juurde annab. Ega ausalt öelda eriti midagi ei andnud küll. Etem oleks võib-olla mingeid tavalisi šokolaadiküpsiseid näiteks hulka murendada. No ega tegelikult suurt vahet pole, maasikad ja vahukoor on ikka koos imehead. Ja esimesi arglikke piparmündi- ja melissilehekesi hakkisin ka peale. Need olid küll mõnusad.