Ja pühadeaeg algaski

Kui suurem osa Aalujaid kogunes laupäeval Muhedikupapa juubelile, siis minul õnnestus sinna ainult kullerite abil kallistused saata, sest ise alustasin täiega pühade tähistamist - hommikul käisin valla paljulapseliste perede jõulupeol esinemas ja õhtu veetsin aurik Kathatrina pardal firma jõulupeol.
Aga jällegi on mul esitamata kahe nädala aruanne. Sest kogu mu aur läks külaajalehe tegemisele ja puittaimede süstemaatika, ehituse ja kasvukohanõuete õppimisele - juba kolmapäeva varahommikul tuleb nende peale teha hindeline töö. Aga mõned pildid olen vahepeal ikka teinud.
Möödunud nädala keskel sattusin poolkogemata kaheks päevaks Tartusse - minu praktikajuhendaja palus mul enda asemel koolitusele minna. Teemaks oli "Uurimuslik õpe loodusainetes" ja tegelikult pabistasin ikka kõvasti, et kas ma üldse teemast midagi jagan, aga polnudki väga hull. Tegelikult jätkub see koolitus veel ka veebruaris, kui tuleb esitada aruanne vahepeal reaalselt lastega läbi viidud uurimustööst ja vot see on küll juba peadsügamapanev ülesanne. Aga ehk mõtlen midagi välja.
Aga, et koolitus algas alles pärastlõunal ja minu rong (kujutage ette, minu kõige esimene sõit selle nn porgandiga üldse) jõudis Tartusse juba hommikupoolikul, põikasin kiirelt läbi teele jäänud loodusmuuseumist ja jõudsin isegi Togrami ja tema kaasaga lõunal ära käia.
Tartu Ülikooli Loodusmuuseum oli muidugi ah ja oh ja hea meelega koliks sinna kõrvale elama, et siis iga õppetüki juures saaks sinna just seda teemat süvenenult uurima minna. Aga praegu vaid põgusalt paar pilti.

See parempoolne susapusa (aragoniit) meenutas mulle neid saviussikesi, mida me Kadakaga pressisime. :o)

 Ehh, vaat, mis välja tuleb:

Ja see parempoolne - on see nüüd siis teokoda või kalaluu? Väga hea maskeering ja raudrüü, kas pole?

Reedel saime üle väga pika aja jälle korraks tavapärasele jalutuskäigule. Paljud seened olid lume alt uuesti välja sulanud.

 

 Läikvaabikud polnud üldse kasvanud peale väga ammust jalutuskäiku.

Kuna ilmselgelt nad enam ka mingeid eoseid ei levita, siis keerasin ühe ümber, pildistasin, ja tegelikult tõin ka koju lahata, aga tal oli paks pruun torukestekiht ja selle peal ülikõvasti kinni imeõhuke ja kohutavalt nätske viljalihakiht ja juba oligi läikiv kest, niisama sitke. Ehk mina küll ei oska sealt midagi tarvitamiseks (peaks kuivatama ja pulbriks jahvatama) kasutada. Kas keegi teab, kus oleks koolitust saada võimalik?

 Kas tunnete ära, mis taimega tegu?

 Vaat, milline varanduselaam rannas vedeleb:

Tänavu nii meisterlikke leppasid maalitud polnud, pigem oli vetevana lapselaps maalinud klassikalisi lastepäraseid jämedaid tüvesid juuspeente oksakestega.

Täna käisin viimast külmaeelset hetke ära kasutamas ja tõin rannast kärutäie atru oma roosidele ja elulõngadele.  Ja mõned pealsed rookisin ka ära, aga üldiselt on aiatööd puha tegemata. Aga rannast koju kärutades leidsin võsa vahelt veel seeni:

Otse loomulikult on Isetegija aastaprojektidega jälle kitsas käes. Novembrikuu töö värvispektris peaks olema must ja hall nagu pimedus ja pori ning sellesse teemasse on mul pakkuda sünnipäevakaart ja ajaleht (trükki viiakse alles teisipäeval, aga minu osa korrektuuri ja küljenduse näol on tehtud):

Muude tehnikate aastaprojekti on ka kaks asja pakkuda - pisike põletustöö ja leivaküpsetustöö:

Aga nüüd küll head ööd ja  ilusat esimest adventi!

Juba pool novembritki läbi

Pole jälle ammu mahti saanud midagi blogisse panna. Tegemisi on küll olnud ja piltegi kogunenud.
Väga äkki tuli meile suur talv ja maha sadas 20 sentimeetrit kohevat lund. Sai mõnuga rookida, aga enne, kui seda tegema jõudsin, käisime siin hoida oleva põnniga õues ja selline vangikong talle küll ei meeldinud - ühelegi mänguväljakule ega kiigele ligi ei pääsenud, üritasid sammu astuda ja pikali kukkudes oli nägu külma märga asja täis, kelguga (kuhu on jäänud kõik head kõrgetel metalljalastel rasked kelgud???) ei saanud ka lõbusalt lohiseda, sest kõrge lumi keeras selle lihtsalt kummuli, tulemuseks taas külm-märg nägu - no mis elu see on? Kuna maadlesime parajasti just köhast-nohust paranemisega ka, siis ei saanudki pikalt õues nutta ja pidime tuppa tagasi põgenema.

Pärast, kui põnn lõunaund magas, sain küll lume ära roogitud, aga järgmistel päevadel oli taas külmale lisaks ka vinge tuul ja vanaisa põnniga õue ei läinudki. Nii ta, vaeseke, ei teagi, et ka meil on tore lumi olemas. Noh, küllap saab ajapikku ikka teada. ;o)
Reedel plaanisime jalutama minna, aga ootamatult tuli ette võtta hoopis linnareis abikaasa ID-kaardi pikendamiseks. Mh, vanasti anti neid dokumente täiskasvanutele ikka 10 aastaks. Ilmselt sai millalgi riigikassa nii tühjaks, et oli vaja lõivumaksmise intervalli kaks korda lühendada. Ohjahh.
Reede õhtul käisin teatris, Jõelähtme rahvamajas esitas Indrek Taalmaa oma monoetenduse "Sinised kilesussid jalas". Väga lahe oli! Eriti põnev oli muidugi võrrelda tema ja meie monoloogide erinevusi. Nii palju, kui muidugi proffe ja amatööre üldse omavahel võrrelda annab. ;o)
Laupäeval jõudsime hommikul enne traditsioonilist isadepäevabowlingut ikka jalutamas ära käia. Oli külmade vahel üks kerge sulapäev. Mõned pildid ka.

Ma pole päris kindel, kas need olid ikka sääsed (mingid sääsklased küll), kes lumel ringi komberdasid. Tiivad ja koivad tundusid pikavõitu olema.

Õhtul, nagu juba mainitud sai, võtsime taas linnatee ette, et traditsiooniline isadepäeva perebowlingu lahing maha pidada ja pärast veel (Kadi kingitus isale) restoranis kõhud täis pugida. Karel oli bowlingus vasikavaimustuses - kõik kohad tema lemmikuid - palle - täis. Ta ütleb seda sõna nii armsasti pehmelt, et see kõlab peaaegu nagu pajj. Aga restoranis oli laes veel üks sätendav pall ja see oli nii suur, et minagi pole elu sees nii suuri diskokerasid enne näinud. Seal restoranis (Mack Bar-B-Que) oli üldse kõik nii suur, et ma ei ulatunud õieti ninaga laualegi. Ameerikalik värk. Mina, lihtne maakas, astusin muidugi roavalikuga ka ämbrisse. Ei, roog oli imehea, selles mõttes oli kõik korras. Aga kust pidin mina teadma, et nimes sisalduv sõna "sub" viitab allveelaevale ja tähendab omakorda, et hamburger on kolme hamburgeri suurune? :oD Õnneks oli mul abilisi ja kambapeale saime selle burksilaeva otsa ka. Aga limonaadid on seal supermaitsvad ja samuti megasuures klaasis (jagus vabalt kogu õhtuks).

Pühapäeval saatsin kaasa Pärnusse bowlinguvõistlustele ja tüdrukud koolidesse, ise aga üritasin tubli olla ja toad koristada ning söögi valmistada. Natuke tegelesin koolitöö ja kudumisega ka. Koolitööga seoses pildistasin mände, mille määramisega juba pikemat aega möllan. Aga teen neist eraldi postituse millalgi. Siia panen lihtsalt paar käbipilti, valge männi ja mägimänni omad. Käbidega on ikka lihtsam neid määrata, aga ilma...

Esmaspäeval käisin esimest päeva praktikal. Oandu looduskeskuses. Vau! mul oli tunne, et ma peaks ennast kuuks ajaks järjest sinna totaalselt sisse kirjutama, et kõigest vahvast, mida seal pakutakse, osa saada! Ja igatahes juba selle esimese tutvumispäeva peale võin kindlastisoovitada kõigil sinna minna! Ja ma pole nende põhilistele "leivanumbritele" ehk matkaradadele veel jõudnudki...Jõudsime ainult hoonetega tutvudes korraks üle hoovi minna, aga juba sellegagi nägime nugise jälgi ja jänese einestamisraja jälgi ka:

Kahjuks tagasiteel Lahemaa laante vahel vurades superkuud (ehk ülikuud, nagu minu juhendaja Tiina nii kenasti emakeelset väljendit kasutas) näha ei õnnestunud, alles viimasel koduteelõigul siras kuu üle metsa, aga selleks ajaks oli ta juba üsna tavalise, vaid pisut suurema kuu moodi. Aga äkilisse külmalainesse sattusin küll ja see tõi teele paksud voogavad udulaamad, mis autotulede kumas müstiliselt küütlema hakkasid.
Teisipäeval käisime jälle natuke jalutamas. Märksõnadeks said seekord Rammu saarele paistev päike, sanglepp ja luiged.

Väljas sajab praegu taas lund, aga juba homme keerab see kõik vihmaks ja suureks sulaks, nädala prognoos lubab püsivat plussi, isegi üle 5-6 kraadi. Must poriaeg tuleb siiski. :o(  Kõige hullem, kui taimed nüüd peale külma ja lumeperioodi leiavad, et kevad on käes ja kasvama hakkvad.

Pisut äkki ta ju tuli

Enamasti tuleb lumi teehooldajatele ootamatult, aga tänavu ei osanud ise ka veel nii korralikku talve sugugi oodata. Rehvid olid küll aegsalt vahetatud ja võisin kolmapäeva hommikul suhteliselt kindla olemisega vaid tunnike tavapärasest varem (6 asemel 5) mööda puutumatuid teid ja läbi tiheda saju kooli poole teele asuda, aga vot suvine klaasipesuvedelik külmus küll süsteemi sisse kinni mis kinni. Niikaua, kui lõunas asusin, polnudki sellest mingit probleemi, aga piisas mul laupäeval pealinna soolaväljadele minekust, kui jama majas. Õhtul tagasi tulles võtsin isegi sellise äärmusliku abinõu käsile, et tankimise ajal kraapisin teeservalt värskelt sadanud puhtamat lund ja loopisin esiaknale, et selle sulavee abil siis linnapori maha nühkida. Ise lootsin, et kohe-kohe tulevad soojad ilmad tagasi ja ma saan pesuvee ära kasutada ning talvise sisse panna (muide see õnnestus mul isegi tänu mingile tanklakampaaniale tasuta saada), aga prognoosid lubavad vaid korraks pluss 1 ja siis kohe päris käredat külma. Seega tuleb kuidagi laupäevani hakkama saada ja siis plaanitaval pikemal linnaskäigul auto Sikupilli Prisma keldrisse ära parkida, et ta seal sulaks.
Aga jah, tali on korralikult kohal ja ei plaanigi kuhugi pakku pugeda. mis on ju iseenesest tore - pääsesime hetkel musta ja pimeda poriaja kannatamisest, lumega on ikka poole valgem ja mõnusam. Ja nii värviline ka sealjuures, vähemasti meil siin põhjarannikul.
Koolipäevad olid seekord enamalt jaolt teooriaainetega täidetud, aga õhtud see-eest meeleolukad.

Kolmapäeva õhtul tegin Tartule ja selle lähiümbrusele kullerit mängides tiiru peale. Muuseas sai ka lapsed ja mõned Aalujad ära kallistatud. Tore oli. Ja neljapäeva õhtul käisime kursusega Suudlevates Tudengites istumas. Jällegi oli väga tore. :o)

Põnn on sel nädalal meil komandeeringus ja kui ta lõunaund magas, tegin kiire tiiru õue, paigaldades puu- ja põõsavõrgud ära. Ja muidugi pildistasin ka natuke seda värvilist-valget muinasjutumaailma. Ah jaa, ma ju lubasin ka demonstreerida oma viimast kinkekaartidega soetatud raamatuostu. Nüüd on mul 2 olulisimat seeneraamatut olemas ja hetkel võib selle teema lõpetatuks lugeda. Aga soodega ma alles alustan. Ja nüüd algas meil geoloogia ja...oeh...igasugused krimkad ja muu tuleb vist kodust välja visata, et vajalik raamatukogu ära mahuks.