Esmaspäev, 29. mai
Esmaspäeval olin lõunani veel Lommelis ja seejärel asusime koduteele. Ei hakka seda kõike siin enam kordama, kes pole veel lugema juhtunud, saab seda teha siin.
Koit jõudis lennujaama täpselt selleks ajaks kui mina sealt välja astusin. :) Koju jõudsime ühe paiku. Kiiresti pakkisin asjad lahti ja panin masinatäie pesu pesema ja kiirustasin voodisse. Muidugi päris kohe uni ei tulnud, sest elamused lõid peas tantsu.
Teisipäev, 30. mai
Hommikul oli väga-väga raske. Aga jalutama läksin ikka, sest 4 päeva polnud ju oma koduküla näinud. Ja 30tuhandesammustest päevadest ei tohi väga äkki ka võõrutada. Ega selle külmaga palju küll muutunud ei olnud, isegi värskelt õitsema hakanud nurmenukke võis leida. Aga hobukastanid ja õunapuud on juba täies õies, sirelid ka juba rohkem lahti kui pungas. Tööle sõitev Heiki võttis hoo maha ja "jalutas" minuga natuke lobisedes kaasa. Paigale jääda ei saanud, sest mul oleks külm hakanud. Ruhe õunapuu on täies õies ja tundus, justkui hakatakse seal ikkagi midagi korraldama, sest terrassi ette olid rivistatud taimi täis amplipotid. Pärituule juures on asjad ka absoluutselt liiga vähe edasi liikunud - lubatud mai lõpuks seal nüüd küll kõik valmis ei saa!
Tööl oli ka väga raske, kuna kõnesid väga palju ei olnud, siis oli ka tempo pisut aeglasem ja leidsin end kümneid kordi poole hiirekliki pealt uinumast. Õnneks ma midagi väga valesti ei vajutanud. :D Õhtul seepärast magasin kõigepealt paar tunnikest ja suure vaevaga turgutasin nii palju erksamaks, et suutsin Astridile kaubad ära tellida. Ja siis isegi kuidagimoodi eelmise nädala esimese poole blogipostituse ära lõpetada. Aga rohkem välja ma ei läinud kui ainult pesusid korjama.
Kolmapäev, 31. mai
Hommikuringil avastasin, et pihlakad ka juba õitsevad. Nende õied on imeilusad! Ranna nurmenukuplatsilt leidsin ka ühe vana talunartsissi õitsemast. Üldse on tänavu palju just metsistunud nartsisse õitsema hakanud, ju olid just neile sobivad ilmaolud olnud, ehkki enamus loodusest ägab jälle põua käes (ise pole veel eelmise suve omadestki taastunud). Lugesin juba reisil olles näoraamatust, et meie madalseiklusrada on ehitama hakatud. Aga kujutasin ette hoopis teist kohta kui see, kuhu teda tegelikult ehitatakse.
Tööl oli üsna kiire päev, lisaks jamasid mul jälle kõrvaklapid ja veel mõned programmid ning põhjustasid palju jamasid enne kui jõudsin Miku appi kutsuda. Nagu kiuste just kuulõpu kiiretel aegadel.
Õhtul vedasin end poolvägisi aiatöödele, pikeerisin oma Kreekast toodud umbrohtusid ja kolisin koridorist taimed õue ära. Natuke muud nipet-näpet tegin ka, aga kurke pole ikka veel maha külvanud, ei õue ega tuppa. Ootan veel mõned päevad, kuni käime ka Lõuna-Eesti reisil ära. Ojee, ainult 2 tööpäeva veel vastu pidada ja algabki nädalane puhkus.
Neljapäev, 1. juuni
Hommikuringi tegin täna Lännekasse, aga targu toppisin soojalt riidesse, sest karm loodetuul kiusas. Jeerum, mul on isegi väike igihali varaommikul peenras longus sellest põuast. Andke, palun, sooja vihma ometi!
Tööpäeva alustasin migreeniga, aga õnneks seekord märkasin õigel ajal tabletti võtta ja tõmbus tagasi.
Õhtul vedelesin jälle tükk aega teleka taga. Natuke tegin sinna kõrvale ikka kasulikku ka - tikkisin retuusiaukudesse lillekesed ja sorteerisin seejärel mulineeniitide karbi ka korda. Seejärel võtsin ette meie toidukauba tellimise ja jäin jälle väljaminekuga liiga hilja peale. Seega tegin ainult pisikese Ihasalu tiiru rattaga. Ilmari imeilus punakaslilla sirel õitses fantastiliselt. Aga kuukingad, vaesekesed, on teeserva niiduki käest räsida saanud, võib-olla ainult mõni nupuke on tervelt pääsenud. Ja see põud ka kiusab ju neidki. :( Väga külm oli ka - kirusin, et panin küll selga vateeritud jope, kaela salli, pähe mütsi ja kätte kindad, aga retuuside alla teisi panna ei taibanud. No mis juuni see selline on!? Tegelikult muidugi, kui meenutama hakata, oleme aegade jooksul isegi jaanipäeval kinnastega olnud.
Magama minnes näitas termomeeter vaid 4 soojakraadi. Brr!
Reede, 2. juuni
Viimane tööpäev enne puhkust! Aga hommikul olin ikka jälle väsinud, vantsisin ainult lühikese ringi. Kuramuse külm ja tuuline oli ka, eriti muidugi rannas. Hiljem selgus näoraamatust (Maili kaudu), et vähemasti Kose kandis oli ka öökülma olnud. No tõesti, aitab juba!
Tööpäev oli üsna rahulik, sain ilusti kõnede kõrvalt ka muude asjadega järje peale ja võisin rahumeeli tööpäeva lõpus arvuti kaane nädalaks kinni lüüa.
Vahepeal oli selgunud, et naaberkülas on täna tähtis üritus, seega istusin kohe peale söömist ratta selga ja väntasin Ihasalu Külamaja avamispeole. Väga armas ja ilus maja! Ja imeliselt tore pidu oli ka! Peamiselt Eero valmistatud imeilusad suupisted ja Katrini küpsetatud leivad viisid keele alla. Kuuldavasti oli ka küpsisetort imehea (ma üldse ei kahtle), aga suutsin vastu panna ja erandit mitte teha. Joel ilmestas pidu just siia üritusele ideaalselt sobivate imeliste metsasarvehelidega - lisaks alguses kõlanud "Majakene mere ääres" oli ta välja otsinud ka Ihasaluga tugevalt seotud "Tursamäe polka".
Tagasiteel ei jõudnud ikka jälle pikemat rattaringi teha (väsimus ja lisaks ka palju tegemata asju), aga vähemasti põikasin Kadakaranna kaudu. Päikeseloojangut passima ei jäänud, läänetaevas oli niikuinii pilves ja mul korteriühistu arved ootamas.
Laupäev, 3. juuni
Hommikul magasin lõpuks mõnuga kaua, siis tegin ära umbes poole tubade koristamisest (oma osast). Kõike ei jõudnud, sest olime Piiaga kella 12ks leppinud Rebala muuseumisse kokkusaamise.
Selle paari nädalaga on muuseumis jälle nii palju asju positiivses suunas muutunud. Tore! Ja tore oli ka koos ringi vaadata ja ideid genereerida või läbi arutada. Paar tundi möödus nagu sipsti!
Pärast sõitsin veel korraks Kostiverre poodi, peamiselt küll selle pärast, et üle vaadata, mis seis on karstiala ajaloolise sissekäigu karjaaiaga. Nojah, selgus, et väga ebameeldiv seis. Kui seni oli võimalik kaika abil elektritraate üles-alla nügides sealt vahelt läbi pugeda, siis nüüd on karjaomanik lisanud elektritraatidele veel ka tiheda ruudulise inimese jaoks läbimatu võrgu. Minu arust on see ikka juba täiesti haige olukord! Kõikjal mujal Eestis (no vähemasti Läänemaal ja Muhus) saavad kariloomad ja inimesed edukalt turismialaselt olulistel maadel ühiselt hakkama, aga siin, Euroopa ühel olulisimal ja uhkeimal karstialal, möllab üks soomlane omi seaduseid luues nii et pole asigi! Tema loomi ohustavad järsku turistid oma koledate loomadele nakkavate haigustega, teiste loomi mitte. Kummaline, kas pole? Noh, ja oleks siis tema tegevuse tulemusel vähemasti need karjamaad loomade poolt korralikult pügatud? Ei ole mitte! Ptüi, see võtab kohe vanduma!
Tagasiteel käisin allikalt ka läbi, tulin koju, tegin söögi valmis ja vedelesin jälle teleka ning arvuti taga. Pisut ootamatult tuli Astrid kaupu tellima, kartis, et unustab kokkulepitud pühapäeval tuleku ära. Noh, tegime siis tellimuse ka kohe ära ja lobisesime natuke. Aga tahtsin ikka täna veel rattaga sõitma ka jõuda ja vähemasti natukenegi pikema ringi teha, sest märkasin Stravast, et just täna on mingi rahvusvaheline jalgrattapäev.
Ilm oli pilves ja ilusaid loojangupilte ei saanud, aga vähemasti oli niipalju soojem, et sain Jõesuus rippsillal ära käia ilma kinnasteta isegi. Teeservad olid piibelehti täis (ahh see lõhn! ja sirelite lõhn ka!), aga enamus olid üliväiksed ja madalad. Otsisin meelega ühe eriti pisikese pildistamsieks välja - vot, mis juhtub, kui ilm on kogu kevade külm ja põuane, aga taimedele on sisse kodeeritud paljunemise käsk! Kogu energia tuleb õitesse panna ja lehed-varred jäävad oma aega ootama. Ahjaa, teeservadesse on ilmunud ka mõnusalt palju karukelli - nüüd on neil suured karvatutid uhkelt püsti ja torkavad hästi silma.
Pühapäev, 4. juuni
Hommikul lõpetasime tubade koristamise, lõunal niitsin esimest korda tänavu meie "muru"heinamaa ära ja õhtul tuli jälle kohvrid-kotid kokku pakkida, seekord kahele. Pingutasin ja sain poole öö ajal lõpuks ka Belgia reisi postituse tehtud. Ei saanud ju pikemalt venitada, uued reisimuljed tulevad ju kohe jälle peale.
