pühapäev, 22. veebruar 2009

Metsas kevade esimesi märke otsimas.

Jah, seda me eilse jalutuskäiguga tegimegi. Ah et kas me neid kevade märke leidsime ka? Oi jaaaa, kohe küllaga.
Näiteks sätendava lume kohal turritavates kulupuhmastes...
...või rohe-rohelistes mustikavartes...
...või siis küngastel ringikalpsavates kaljukitsekestes ;o)...
...kividelt alla nirisevas lumesulamisvees.
Aga mõnda märki esmapilgul nagu polekski - no mis kevademärk see lumine metsaalune on? Ei oskagi seletada kus täpsemalt, aga minu jaoks on ka see metsaalune kevadet täis.
Mõne vana sarapuu (eee...tegelikult oli see vist hoopis tamm) otsast võis jällegi hambutuid lõvikutsikaid leida ;o).
Aga selle kevademärgi vastu ei vaidle ilmselt keegi. Muide, osad sarapuu-urvad lausa tolmasid juba, kui neile vastu läksid. Kõik küll veel mitte.
Aga ilma peitva kevadise roheluseta nägi ka muud huvitavat. Näiteks käbiderohkust suure männi kuivanud tüveokstel,
samblahabemeid kuivanud oksarägastikes,
endale kogu eelmise aasta leherüü selga unustanud sarapuud (pilt pole just kõige õnnestunum kahjuks)
ja noori tammesid uhkes kuldses leheehtes.
Loomakeste jälgedest kirjutasin juba eelmises postituses.
Igatahes võin selle mõnusa päeva tulemusel kindlalt väita, et KEVAD ON KOHE-KOHE KOHAL!

3 kommentaari:

toompeale ütles ...

kevade hõngu on küll juba tõesti.
mõnusad pildid on Sul. justkui oleksin isegi teiega kaaasas olnud.

MUHEDIK ütles ...

Ilusad ja meeleolukad pildid! Oleks nagu tõesti juba kevade moodi. Paar lindu teevad juba väga kõva häält, õhk ka kuidagi kevadine, päikese käes räästad tilguvad....aga lumi on üle põlve, traktor käib mitu korda päevas, et me päris ära ei upuks, külma on - 10 ja siin paistab küll, et talv ei mõtlegi veel taganeda. Vast veel vähemalt kuuks jagub teda.

koduperenaine ütles ...

Meil siin juba kevad kohal.Nartsissid juba 6ites ning teised kevadlilled ka. Talvest pole enam j2lgegi. Ainult kylma poolt 2ra v6etud 6ied on j2rgi.