Talv on väsimas.

Kuigi külmakraade jagub veel stabiilselt vähemasti nädalaks (kaugemale minu ennustus ei näita), käib päike juba üsna kõrgelt, teeb päevad mõnusalt pikemaks ja selge ilmaga sulatab puude ja rohukõrte ümbrused lumest paljaks. Seega lumevaip pole enam muinasjutuliselt kena vaid...nagu ülihõredaks kulunud vana voodilina. Tomatitaimekesed teavad täpselt, kuidas selliste ilmaoludega käituma peab, vaid paprikad kõrvaltopsides otsustavad veidike veel oodata.

Aga mis teeb inimene? Selmet kevadist valgust nautida, hangib tema hoopis kuskilt mingi nohuviiruse, mis teda terve puhkuseks ette nähtud nädalavahetuse kurnab ja veidike ka järgneval töönädalal kimbutab. Ja siis on muidugi organism nõrk ja korjab üles järgmise viiruse, sedakorda hulka hullema. Ülikõrge palavik minu puhul on niivõrd haruldane nähtus (tegelikult palavik üldse, kõik haigused mööduvad mul tavaliselt ilma mingi palavikuta), et raputab viimse rakuni läbi. Olin mitu päeva täiesti kutu, isegi kududa ei jaksanud. Pikapeale kosusin niipalju, et sain üles ja tibake toimetama. Parim oli siiski niisama mõnusalt kuumava ahju ees nohust nina soojendada.

Aga ravi edenedes on elujõud endast jälle märku andma hakanud ja jaksab juba veidike olla. Tore! Varsti saab elu jälle tavalistesse rööbastesse tagasi.

Eile võtsin ette kuulutuste tegemise. Olen vist ainuke "loll" me maal, kes 5 ühesuguse tekstiga kuulutust ikka veel käsitsi teeb. Ja vähe sellest, et kirjutan käsitsi teksti, eilsed plakatid said kõik ka käsitsi värvitud lilleõisi täis tipitud. Mitte et peaks, mulle lihtsalt meeldib. Ja oi, kuidas mulle meeldivad need uued akrüülvärvid, mis tütar Jõuluvanalt sai.

Selline siis nägi välja minu "töötuba".

Ja selline lähemalt üks poooleliolev plakat.

Aga et tütre kalleid värve mitte raisku lasta, pläkerdasin jääkidest valmis veel ühe pildikese. Vist jäi tsipake süngetes toonides, aga ei tahtnud enam lisaks valget ja kollast tuubist pigistada, kasutasin kangelaslikult ära viimsegi taldrikul olnud värvipiisa. Teema jätkas plakatiteemat, vaid supipotist sai korvike. ;o)