Emme lilled ja tiba muud ka laupäevast.

Käisin laupäeval vanaemale-vanaisale lapselapsi näitamas ja vastupidi. Noh, et näod päris ära ei ununeks. :oD
Ehkki oli naistepäevaeelne aeg, ei viinud ma emale ühtegi õit, vaid ühe tupsrohtliilia pojukese. Aga, nagu ema ütles, talle pole enam ühtegi õit lisaks vaja, tal tuba õisi täis.
Nagu näiteks see mini-alpikann.
Lisaks ühele normaalsele lehele ja kahele kummalisele oksale on see mugul pidevalt kaetud umbes paarikümne õiega.
Minu poolt 2008.a sügisel külma eest tema juurde kolitud pelargoon sirutab enda õiekesi ühes väga kindlas suunas. Ikka päikese poole.
Kuuking on uhkes lopsakas õierüüs.
Ja siis veel imekena sametise värviga suur alpikann.
Jõulukaktuse õis ja hibiski e. toakase õiepungad jäid üles pildistamata. No on ju palju õisi! :o)
Kui koju tulime, hakkasin tantsukaaslasele kingiks maasikaid šokolaadi sisse kastma, pisut ebastandartsematest tegi Koogikata meile magustoitu, mmmm.
Ja õhtul valmistas ta endale veel uue tite ka. :o))))