Eile oli mõnus-mõnus hommikupoolik särava päikese ja paari soojakraadiga. Kõik sulas, mis mühises. Teada ju oli, et pärastlõunal hakkab sadama, algul vihma, mis läheb üle lörtsiks ja lõpuks ka lumeks. Aga ikka loodad ju, et ehk ikka ei lähe. Läks. Üsna ruttu enne saju lõppu läks. :o(
Ja nüüd siis jälle upume alt lögamärga, pealt jäätunud (õhutemperatuur on paar miinuskraadi) paksu kihti, millele täpset nime öelda ei oskagi. Aga hetkel on kõik jälle kenasti valge...
Nägin täna öösel unes, et üleöö oli KÕIK lumi ära sulanud, maa tahenenud ja ma võisin rahumeeli muru riisuma hakata. Pikem ilmaprognoos lubab hetkel arvata, et kui selleks ööks lugeda mu esmaspäevast algav kahenädalane puhkus, siis nii saabki olema. Elame-näeme. :o)
Eilehommikune trepikoja varikatuse serv.
Mingi naabri poolt räästa alla hange torgatud jõulukuusk.
Kasvuhoone räästas eile.
Majaesine täna hommikul.
Ja pisut värvikam lõpp pildireale - kenasti suureks paisunud ja roosakamaks muutunud roosiõis. Kuna päikest praegu nähtaval ei ole, jääb temalgi soojusesärast puudu.
4 kommentaari:
Sellepärast mulle märtsikuu ei meeldigi. Mitte ei saa aru, et kuskohas sa elad, eriti räiges ja tormises talves või ilusas soojas kevades
Täitsa nõus. Mulle pole mitte kunagi sobinud meid kaks korda aastas külastavat poriaega. Ja siin sajab juba 26-ndat tundi tihedat laia lund.See mis vähegi kokku sulama hakkas, on nüüd uuesti 3x -paksuse lumega kaetud. Ja mingeid purikaid ega sulinaid pole me veel näinud:(, ainult teed lahtilükkavad traktorid teevad häält.
Meie kandis olukord siiani tiba parem, -10 asemel öösel ainult -0,4 ja praeguseks mahasadanud 10 sm-st ainult tibake järel. Päike paistab ja õues (maja põhjaküljel) +7,3
Lume alt sulavad välja ilusati talvitunud tulbilehed, jääb ainult soovida, et külm õiealgeid ei ole kahjustanud.
Oi mis vahva hiireke teil hoovi peal elab, vägeva rajagi sisse trampind! Ta näib küll kevadaskeldustega ametis olevat ;)...
Ega see märts kes teab mis kaunis kuu ei ole tõesti (eriti kui arvestada, et ma olen juba paar korda autodelt tahtmatut dushi saanud pealaest jalatallani), kuid ometi on see üheks murdepunktis aastas. Ilmselt sel põhjusel ta mängibki minu jaoks oma rolli ning ma ei nurise tema üle; meie nurinast ei muutu ilma suhtes ju mitte midagi, valutum ja rahulikum on leppida looduse tegemiste ja olemistega. Tuleb meie jaoks ilus ja mõnus aeg - jaanipäev - ning taas hakkavad päevad lühemaks minema, jälle häda...
Postita kommentaar