16. mail, enne ja pärast vihma.

Minu tänane õueskäimine sai väga hästi ajastatud. Sain parasjagu käigud käidud, paar planeeritud istutamist ära tehtud ja kohusetundlikult natuke rohinud (aga tundsin, et ega eriti ei viitsi), kui tuli äike ja üsna korralik vihmasabin ja kastis mu eilsed-tänased istutamised kenasti ära. Ja andis mulle vabanduse tuppa looderdama tagasi minna. Super! Kui pärast vihma veel väikese ringi tegin, oli tuulevaikne üsna soe õhk megamõnusalt häid lõhnu täis. Kui poleks sauna kutsutud, oleks võinudki jalutama jääda. Ja nüüd, hetk tagasi, lõi kogu õue paksu piimvalget udu ka täis. Kevad on ikka lahe! :o)
Need deutsia oksajupikesed väikeste roheliste pungadega torkasin kasvuhoonesse mulda 26. aprillil, kui üks ilus oks tiigitühjendamisel pumba voolikuga vehkides ära murdus. Noh, et kahtlased puised jupid küll, aga kaotada pole ju enam midagi. Aga minu imestuseks ei närbunud nad ära, vaid kasvatavad oma võrseid siiamaani uhkelt edasi. kas tõesti on loota, et nad juured alla kasvatasid? Mis nendega nüüd edasi teha? Potitada ja õue viia? Või terveks suveks kasvuhoonesse kosuma jätta? Mul pole varasemast mingeid kogemusi pistikutega. No on ka, roosid pole sugugi kasvama läinud. :oPMuud õied ja pungad panin ruumi kokkuhoiu mõttes jälle slaidiribale. Aga mingi jama on, ei teagi, kas fotoka süü või minu oskamatus. Nimelt on mul kohutavalt raske saada selgeid pilte igasugustest sinise ja tumeroosa vahele jäävates toonides lilledest. Näiteks igihalja pidin katsetama miljon korda, aga lehisekäbidest ja "ruudulistest" püvililledest ei olegi õnnestunud normaalseid kaadreid saada.

Oi, ma praadisin selle mürkli või ja sibulaga ära ja me sõime selle mehega kahepeale võileiva peal ära. Ma pole paremat seent ELU SEES saanud! Kust neid nüüd veel leiaks?