Lõunamaareis II: Varbuselt Haanjasse.

Kui tundsime, et oleme nüüd teede ja masinate koha pealt ilmatu targad ja teemajaski sai istutud (muide, ainuke nina kirtsutama panev asi, et menüüs kirjas olnud masinakohvi vahukoorega meile ei võimaldatud, sai ainult tavalist presskannukohvi lahja koorega), otsustasime taas oma "mereliivataksole" (see on poja pandud nimi Merivale) hääled sisse ajada. Läbisime ilusa Tilleoru ja suundusime Võru poole. Parasjagu Põlva- ja Võrumaa piiril oli teeservas raba ja seal hõljusid vatitupsukesed. Et ma villpead lähedalt näinud polnud, võtsin hoo maha ja pöörasin tagasi. Selgus, et peatumiseks oli muudki põhjust. Esmalt need vahvalt niitmisest mustaks tõmbunud otstega osjad.
Aga ka imeilus uibuleht, milline neist neljast, mis Eestis kasvavad, ma täpselt ei tea, ei taibanud kohapeal kõiki tunnuseid mällu talletada. Kahju kohe, et seda taime peenrasse tuua ei saa, sest ta kasvab vaid teatud seenega mükoriisas.
Ja kui juba seentele jutt läks, siis sellised põnevad erkoranžid kummikinda tühja sõrmeotsa moodi seened kasvasid ka sealsamas rabalodu porises põhjas. Seega tasus tagasipööramine end kuhjaga ära. :o)
Kui me siis uuesti mööda kergelt künklikku maastikku Võru poole vurasime üllatas mu seitsmene (uups, varsti juba kaheksane ju) poja meid tagaistmelt ootamatult elutarga õhkamisega: "Küll see Lõuna-Eesti on ikka ilus!". Rõõmsakstegevalt kummaline, et ühe rübliku pähe ka selliseid mõtteid mahub.
Sisenesime Võrru mööda Tartu tänavat ja kuna meil täpselt aimu polnud, kuhu minna, läksime esialgu otse. Ja varsti terendas tänava lõpus silmapiiril järv. Selge, ei keeragi kuhugi ära, vaid teeme rannapeatuse. Sattusime täpselt plaažile. Ja see oli ilus! Tõega ilus ja korras ja puhas jne. Ja hiigla mõnusad kadedakstegevad võrkkiiged olid seal ka. Ma tahan meie külla ka selliseid!!!
Pikapeale jõudsime ikka oma järgmisesse sihtkohta ka. Enne uut postitust aga veel üks pilt Munamäe parkla kõrval asuvast tiik-lomp-järvekesest. Aiablogijad ikka hoiatavad, et ärge penikeelt omale tiiki pange, see kasvatab tiigi täis. Mina veel arvasin, et ega vast nii suurt küll mitte, kui mul tööaias on. Nüüd nägin oma silmaga, et ikka nii suure ka, isegi natuke suurema veel.
-------
Some interesting plants and mushrooms from road and hammocks on beach at Tamula lake in Võru.