reede, 18. juuni 2010

Õisi, okkaid ja käbisid.

Vägiheinade kirju maailm. Sain nad kunagi seemikutena Kadakalt ja olen selle üle siiani üliõnnelik, nad on nii ilusad. Colourful mulleins (Verbascum) , I like them very much.

Selle neitsikummeli panin siia endale meeldetuletuseks, miks ma PEAN ta ümber istutama. Nii kahju on mul iga aasta neist võrgu poolt ära kaksatud õitest. Must overplant this flower for saving it from my fisherman.
Minu pimedast metsast lauspäikesesse toodud kuuseke on lõpuks omale valgusokkad suutnud kasvatada (vaata neid eelmise 2 aasta tillukesi okkaid!). Seda tarkust kuulsin, muide, RMK metsanäituselt Tartust Ahhaa keskusest. My fir, brought from dark forest to very lightful place, have been suffering 2 years, but now finally has light-needles and look normal again.
Männid on otsast otsani õietolmu täis ja iga tuulepahvak toob hoovile kollased pilvekesed. Pines are blooming and every little wind blow up yellow clouds.
Sellel pildil kenasti näha 4 aasta käbid reas. Here can see 4 years cones in line.

Ja siin muud enne Jaanipäeva õitsejad. Some more bloomers in middle of June.

5 kommentaari:

Eve Piibeleht ütles ...

Need vägiheinad on küll fantastilised, selliseid tahaks endalegi. Üritan ikka seda va taluaia stiili ja sellised taimed panevad mul suu vett jooksma.

isehakanud lillekasvataja ütles ...

Need vägiheinad on OOOOOOOOO

MUHEDIK ütles ...

Vägiheinad on tõesti väga ilusad. Peab vist hakkama endale ka neid aeda tarima:)

Tsiil ütles ...

Esimesel pilgul meenutasid vägiheinad kukekannuseid, need ei ole ju ometi samad ega ju?

Kadakas ütles ...

Ei ole. Need konkreetsed piltidel on lilla vägihein verbascum phoeniceum ja tavalistest kukekannustest ca 3 korda madalamad. Muidugi on ka kõrgemaid verbascume - looduses nt üheksavägine.