Üle-eelmisel aastal Muhedikupapalt saadud tillukestest iirisepoegadest (4 tk olid segamini valikust Sultan's Palace ja Stepping Out) on tänavu 2 end õitsema seadmas. Uurisin-puurisin seda musta punga ja veebist pilte ning leidsin, et tegemist peaks olema Sultan's Palacega. Nüüdseks on esimene pung juba niipalju suur, et saan selles juba kindel olla.
Helekollase nime leidsin vist Anne blogist. Kas see võib olla Iris flavescens?
Ja lilla sorti/liiki ma ka ei tea. kunagi uurisin-puurisin Muhedikult ja tema pakkus välja Dorothea nime. Nüüdseks on mulle aga kindlalt selge, et madal varajane lilla ja see lilla ei ole kindlalt üks ja sama. Seega kummale see nimi Dorothea peaks sobima?
Tõrvalill on üks minu suur lemmik.
Karutubakas on kena, aga ta võiks kasvada tihedas kogumikus, et õied mõjule pääseks, mitte lipata meetripikkuste võrsetega mööda peenart ükshaaval laiali. Igatahes, kui keegi tahab, võin neid eksinuid jagada.
Sinilatvadest käis täna marutuul ja vihm üle ja pooled on pikali :o(. Piibelehtedest aga korjasin ise ükshommik tööle minnes kimpu tehes enamuse ära - no ei olnud aega metsa minna.
Minu õevane murtudsüda on nii äbarik, aga ma loodan, et ta nüüd kosuma hakkab, sest kolisin ta seljaslaiutajate vahelt ära sellesse uude kivideümbruse peenrasse.
Roomav kipslill:
Karvasel kadakkaeral on hiilgehetked:
Kuldmaran:
Püsikibeeris:
Varjukivirik:
Talvel autorataste all käinud põõsasmaranal Abbotswood on alumised oksad paksult õisi täis:
Kurekellade iseeneslik sordiaretus käib suure hoolega:
Lauk Purple Sensation. Kohe-kohe on avanemas kuldlaugud ja mäestikulaugud, aga on veel ühed kummalised laugupungad, mille avanemist ootan eriti huviga. Algul vaatasin, et vaid üks õisikuvars, aga rohides selgus, et 2 oli veel, aga nad olid väga lamandunult muude lillede vahel peidus.
Näärelehine roos on alustamas:
Ja pargiroosid ka juba lahti:
Lupiinid. Päris punast ikkagi enam polegi.
Merikannid:
Vähehaaval on ka minu vägiheinad alustamas. Kõige tumedam ja valge. Kõik vahepealsed toonid on varjulisemas kohas ja puhkevad hiljem.
Ja kes see minu kuuse kallal on?
Väljas on rajutuul ja padusadu. Paras toas asjatada. Aga mitmed lilled on murtud ka juba.
5 kommentaari:
Pildilt ei saa küll õigesti aru, kuid õevane murtudsüda näib väga sügaval mullas olevat, kusagil keskel peaksid ju ometi noored tärkavad pungakesed ka näha olema. Kui väga niruma jääb, võin uue pakkuda, mul kasvab, õitseb ja paljuneb.
Mul polnudki aega hommikul vaadata, kas mu aias peale eilset paduvihma ja tormi üldse mõni õis alles jäi, eks õhtul vaatab
See fotovärk sul muudkui edeneb!
Kivirik on ikka üks igavene kaunitar!
Ei tea, kas peaks oma põõsasmaranast ka autoga üle sõitma või ? Õisi tahaks, õisi :)
Lilled-lilled-lilled:) Nii ongi ja sedasi hõiskame me kõik. Ei teagi, keda võtta, keda jätta. Kõik ei mahu ülesriputamisele.
Täna sain aega ka oma aeda veidi üle vaadata, maru oli äge, ümberringi murdusid puud, aga tuleb välja, et lillede kohta on seisukindel öelda vähe, nad on ikka lausa tormikindlad, vaid paar vart oli maas pikali
Tead, ega see iiriste määramine pildi järgi kerge pole, vanad sordid on eriti sarnased. Et midagi täpset öelda, on vaja neid elusast peast näha. Eks lepi sellega, et Sul mõnel nime pole. Aga võid ka seda Dorothead googeldada, järsku veel kuskil kellelgi on ta üleval, saad võrrelda, Sina oled neid ju enda aias näinud, et kumb siis kumb on.
Kõik on nii ilusad..vaatad ja vaatad.
Ja tore, et ikka jagatakse seda ilu.
Postita kommentaar