Vähehaaval alustavad ka hilisemad tulbid, ehkki darwini tulpegi jagub veel üksjagu.
Uustulnuk, batalini tulp "Bronze Charm" sai pisut pahasti maha istutatud, sest krookuse lehed tema vahelt ei kadunudki nii kiiresti ära, nagu vaja:
Teine uustulnuk, kaljutulp, veel alles mõtleb avanemisele:
Hehee, mul isegi üks dollarilill olemas:
Üks värskemaid uustulnukaid, nädalapäevad tagasi Tiilt saadud sieboldi priimula:
Arendsi kivirikud rõõmustavad mind tänavu oluliselt lopsakama olemisega, kui varemalt:
Kollase iirise ja kobarhüatsindi kooslus ei ole just parim, õitsemise ajad ei klapi hästi:
Padjandfloks, hm, mul oli ju omaarust valge ka kuskil:
Kitsekakrapäike:
Ei tea nime:
See peaks olema uustulnuk "Belicia", otsisin ja mõtlesin, et kuhu ma nad küll panin. Vist leidsin:
Ei tea nime:
Abikaasa poolt aastaid tagasi toodud hollandlased on hästi vastu pidanud. Õis küll pisike, aga varred tänavu väga pikad:
Siia segi istutatud "Lillekasvataja segu" hakkab oma tõelist palet näitama:
Neid iludusi on lausa 4 tükki ja neile peaks küll lõnga kaela siduma, et kokku istutada. Nii uhked:
Huvitav, tänavu on mitu tulpi nii kunstipäraselt laiali vajunud:
Uustulnuk "Black Jewel", õitseb vaid 2 mahapandud 5 sibulast, mõnest pole lehtegi paista:
Vanemaid liiliaõielisi üritasin eelmisel aastal rõngastada ja kokku istutada, aga ikka on mõni ka vanasse kohta jäänud. Uues kohas koos ainult 3 ongi:
Uustulnuk, nartsiss "Hawera", õrn ja kaunis:
Loodetavasti paljuneb ta hästi ja tekitab tihedama laigu:
Laialehine tarn õitseb vist esimest aastat (või siis ei ole ma enne teda tähele pannud):
Parempoolne tulbiõis on vist viiruses?
Nende vanemate olijate nimesid pole praegu aega otsida.
Triibuline maikelluke on mul kahel pool, aga mõlemas kohas kipub tavalisele alla jääma. Eks need aretised ole ikka nõrgemad:
Uustulnuk "Oviedo" on väga uhke, aga siingi õitseb vaid 3 sibulat kingiks saadud 5st:
"Oviedo", "Black Jewel" ja kokkuistutatud liiliaõielised uues istutuskohas grillinurga kõrval kirsipuu all:
Tahtsin koolilõpetamise puhul õpetajatele kaardile just õunapuuoksa maalida ja käisin jalutuskäigul, aga meie külast veel õisi ei leidnudki, pidin ikka fotot kasutama. Aga muud huvitavat nägin küll.
Oh neid armsaid kitsekesi:
Kas see on karu või naabruses elava tiibeti mastifi jälg?
Keiti lennu poolt istutatud mureli võttis kooliaias esimesel talvel külm ära, aga asemik on kenasti kosunud ja tänavu hullult õisi täis:
Pääsukesed hullasid loigu ümber:
Punarinda nägin ka, õige lähedalt isegi, aga pildile püüda ei jõudnud.
Aiast leiab igasuguseid uudiseid. Parimatest näiteks see, et uustulnuk drüüas hakkab ka õitsema. Halvimatest aga see, et minu kaktustest on saanud tigude maiuspala, iga päev korja neid mitmekaupa sealt okaste vahelt ja kivide alt ära.:o(
Aga olgu, teinekord veel, nüüd tööle.























































4 kommentaari:
Jube häid pilte ikka klõpsid! Imetlus!
Jah, aga tänu jahedusele kestab teil veel kevad, meil on ammugi suvi käes.
Pildid on ilusad, lilled samuti, meri nagu alati ka, aga kitsed pole küll mitte ühestki otsast ei ilusad ega armsad.
Aga Muhedik! Jalajälg on neil ju ometi armas. :o)
Sel aastal on mereäärne kevad kuidagi eriti pikaldane ja temperatuurivahe selgelt oimatav. Läksin mina nädal tagasi kodukliimale vastavalt riides olevana (pluss 21 varjus) rongiga linna ja pidin kringliks külmuma, sest Tallinnas käidi veel jopedega.
Postita kommentaar