Fotojaht: Traditsioon või elustiil

Kuigi ma seda üldse ei taha, on viimasel ajal juba traditsiooniks saanud, et mul pole aega elavat fotojahti pidada ja pean vanadesse piltidesse kaevuma. Ausõna, ma püüan end parandada ja edaspidi rohkem elavat fotojahti korraldada. Aga seekord siis niimoodi.
Minu abikaasa on üldiselt väga rutiinilembene inimene - tal on süda rahul, kui elu kulgeb traditsiooniliselt ja ilma üllatusteta. Mina seevastu eelistan kulutada päeva nii, nagu parajasti välja kukub ja igasugused erilised ettevõtmised on väga teretulnud. Aga just samal põhjusel on ka minu elus palju traditsioonilist, sest paljud toredad ettevõtmised on sellised, mida korraldatakse aastast aastasse. Iga kord pisut erinevalt, aga siiski traditsiooniliselt.
Siin väike valik minu traditsioonidest.
Igal aastal võtan rõõmuga vastu mardi- ja kadrisante:

 Kõik jõulupuud käime ja toome ise metsast:

 Üle aasta saab ikka tütre juures õunamahla teol abiks käidud:

 Igal paastumaarjapäeva varahommikul käime küla naistega rannas päikest tervitamas:

 Juba õige mitmeid aastaid korraldame Neeme Naiste Rannavalve Seltsiga poolsaare tipus Uitro säärel Muinastulede ööl vahva rahvalaulupeo:

 Et ma ise ka rohenäpp olen, põikan igal aastal ikka vähemasti korra Tallinna Lillefestivalilt läbi:

 Ja üks enim aeganõudvaid asju mu elus, mida võib ehk ka elustiiliks pidada, on osalemine teatraalses showtantsutrupis Neeme Nogia, samuti sellega suuremalt jaolt osaliste poolt ühtivas Neeme Rahvamaja teatritrupis. Meie pikimaks traditsiooniks (enam kui 10 aastat) on osalemine Õpetajate teatrifestivalil "Sillad" Viljandis. Alumise pildi tegingi tänavu kevadel Viljandi Maagümnaasiumis (nüüd on sel küll mingi teine nimi) enne lavale minekut. Kahjuks meil seal küll etteaste ebaõnnestus, sest helitehnikasse oli kotermann sisse pugenud. Aga eile Harjumaa Harrastusteatrite Festivalil esinedes rehabiliteerisime end - sain just loetud tunnikesed tagasi teada, et meile määrati tänavune Grand Prix!

Et ikka ise ka edvistada saaks, palusin eile trupikaaslasel minust mu oma moblaga üks pilt teha. Selline tibi-lammas ma siis olengi:

Siit näed, kuidas teised Fotojahi liikmed oma aega viidavad. Ahjaa, fotojahti pean ka üheks oma suurimaks traditsiooniks, pärast selle vahva kogukonnaga liitumist (7.06.2009) pole ma siiani veel ühtegi jahti vahele jätnud. Ehkki vahel läheb selleks aja leidmisega ikka väga kiireks. Nagu seegi kord.
Photohunt theme is tradition or lifestile.