Mõnusalt soe ja vihmane

 Super! Öö otsa oli vihma sadanud ja maa mõnusalt märg. Temperatuur 10 kraadi ringis ja suhteliselt tuuletu. Ja et ilmateade lubab ka homme veel vihmasid, kasutasin juhust ja harutasin juppideks ning kolisin osa priimulaid naabriaia äärse peenra serva. Sellesse, mille ma eelmine aasta (või oli see juba üle-eelmine?) oma laiutajatele ja isekülvajatele tegin. Tegin seda just eile umbes 10 sentimeetrit laiemaks. Kui majarahvas pahaseks ei saa, siis ehk laiendan veel mõned sentimeetrid. ;o)
Siis käisin ringi ja lugesin oma päevauudiseid ning korjasin kokku tigude horde. Ronisid kõik muru alt välja ja padavai minu peenarde poole teele. Mhh, oleks siis sedasama muru närima jäänud parem, mul ka niitmist vähem. No igatahes, kuna nad käituda ei osanud, siis nad minult armu ei leidnud.
Uudiste lugemise käigus avastasin, et üks eriti invasiivne kukehari koostöös nurmnelgiga oli mu roosat merikanni juba praktiliselt lämmatamas. Koukisin merikanni välja ja puhastama asudes sain aru, et teda ennastki tuleb tugevalt noorendada. Nii sai mul mitmele poole pisike merikanninutsak. Ega nad ilmselt tänavu nüüd ei õitse, aga vast kosuvad. Ohjahh, see kiviktaimla ümberkaevamine tuleks tõesti ette võtta, aga ausalt öelda olen ikka veel nõutu ega tea, kust ja millal alustada. See pole 1-2 päeva töö ja selle pärast on raske seda töögraafiku ja ilmaennustustega kokku viia. Siiani olnud mitmekuise põuaga ei tasunud isegi mõelda mitte. Nüüd vast juba võiks.
Mõned eilsed pildid ka. Tänase kahtlaselt pilves ilmaga ma ei hakanud kaamerat õue vedama. Ehkki oleks vist pidanud, sest näiteks forsüütia on lõpuks esimesed õied avanud. Vaatame seda ilu laupäeval.
Brunnera Jack Frost:

 Koerahambad. Tagumine on ok, aga esimesed pungad on vist külm ära näpistanud. Üks õievarreta lehepaar seal vahel on aga puhtalt roheline, mitte kirju:

 Lumeroos "Muhediku Must" ei olegi enam nii väga eriliselt must, üsna punaseks pleekinud. Aga imeilus ikkagi, ma ütleks isegi, et heledamana meeldibki ta mulle rohkem:

 Minu noortaimedega amplipott elas külmad õues edukalt üle - peitsin ta katteloorisse mässitud ämbrisse. Aga mul pole seda konksuga kolmikut, millega ta üles riputada ja sellepärast  hoian soojadel päevadel lihtsalt laual.

 Euroopa võrdviljak ja tipmine puksrohi:

 Üks narmasnartsissike, arvatavasti "Rip van Winkle":

 Ja üks teine uhke kollasenarmaline lilleke:

 Mõned krimblid ka:

 Laanesõnajalg pole veel absoluutselt ärganud, alles täna nägin esimest rohekat laigukest. Aga noh, oli ju siiani külma küll, ka siin mere ääres.
Ja mõned kollaažid ka, et liiga paljuks ei läheks.
Kaukaasia hanerohi, õrnad ülased (ikka veel nii imeilusad!), aubrieeta, alustav siberi valdsteinia koos kobarhüatsintidega ja keskel balansa linnupiim (minu suur lemmik uustulnukate seas):

 Mõned priimulad:

 Tulpe:

 "Fashion" sai au omale isiklik kollaaž saada:

Aga laupäeval on mul lootust ühe Aalujaga kokku saada. Ja lapsed tulevad ka kõik koju. Oh, saaks see homne tööpäev juba rutem mööda. :o)